Eesliturg

Prindi

Taufiq al-Hakim

1

(Näidend kolmes pildis)

Araabia keelest tõlkinud Amar Annus

ESIMENE PILT

(Koht eeslituru lähedal, eemalt kostub eeslikisa. Selle turu ees istuvad kaks isikut, kelle ärakantud riided ja vilets välimus reedavad, et nad on kaks töötut turuvarblast)

Esimene Töötu: (oma kaaslasele) Kas sa oskad öelda, milline erinevus on meie ja eeslite vahel?

Teine Töötu: Seda erinevust sa ju kuuled praegu...

Esimene Töötu: Kisa?

Teine Töötu: Täpselt nii... kisa.

Esimene Töötu: Kas see kisa on eesli kõne?

Teine Töötu: Jah, selge see.

Esimene Töötu: Tähendab, et nad praegu räägivad?

Teine Töötu: Võibolla ka lihtsalt karjuvad.

Esimene Töötu: Mis sa arvad, mida nad ütlevad?

Teine Töötu: Mulle tundub, et sa peaksid olema eesel, et seda teada...

Esimene Töötu: Nad räägivad omavahel ju väga kõva häälega!

Teine Töötu: Loomulikult. Kas nad ei peagi siis üksteist kuulma?

Esimene Töötu: Mina olen arvanud, et eeslid sosistavad omavahel...

Teine Töötu: Miks? Miks nad peaksid?

Esimene Töötu: Räägivad meie moodi, tähendab.

Teine Töötu: Ole rahulik... Eeslid ei ole meie moodi.

Esimene Töötu: Sul on õigus... eesel on tsiviliseeritud.

Teine Töötu: Mis sa ütlesid? Tsiviliseeritud?

Esimene Töötu: Oled sa oma elus näinud metsikuid eesleid? On metsikud hobused... ja metspühvlid... ja metstuvid... ja metskassid... Kuid eeslid on kogu aeg elanud meie keskel... rahulikult töötanud ja kõnelenud vabalt...

Teine Töötu: Vabalt?

Esimene Töötu: Ma mõtlen kõva häälega.

Teine Töötu: Seoses häälega, võid sa öelda, miks meie ei oska korralikult elada, sinu kõrgeausus ja minu kõrgeausus?

Esimene Töötu: Sest sinu kõrgeausus ja minu kõrgeausus oleme muidugi pankrotis.

Teine Töötu: Aga miks pankrotis?

Esimene Töötu: Sest mitte keegi ei huvitu meist... kui meil oleks selline turg, nagu see eesliturg, siis keegi ehk tuleks meid ostma...

Teine Töötu: Aga miks keegi meid ei osta?

Esimene Töötu: Sest meie oleme kohalik kaup.

Teine Töötu: Aga mis sellest?

Esimene Töötu: Ei... raha tuleb raisata välismaise kauba peale...

Teine Töötu: Miks me ei lähe ega kuuluta ennast ise?

Esimene Töötu: Kuidas?

Teine Töötu: Meie omaenda häälega.

Esimene Töötu: Need pole piisavalt kandvad.

Teine Töötu: Noh, aga kuidas siis eeslite hääl kannab?

Esimene Töötu: Sest nagu ma sulle ütlesin, ta on tsiviliseeritud loom...

Teine Töötu: Sa äratasid minus uudishimu... oh, kui ma oleksin eesel... Nagu see, kes sealt tuleb. Vaata sinnapoole! Eesel, keda tema peremees veab turult minema. Huvitav, kui kallilt ta selle ostis? Näe, kui uhke ja nina püsti ta on teda ära viies...

Esimene Töötu: Mulle tuli üks mõte!

Teine Töötu: Milline?

Esimene Töötu: Kas sa tahaksid olla eesel?

Teine Töötu: Mina? Kuidas?

Esimene Töötu: Ma räägin sulle... Sa näed seda eeslit, kes tuleb meie poole... ja peremeest, kes ta ostis... Mina lähen selle mehe juurde ja kannan tema eest oma jutuga hoolt, sina aga... teed eesli kaelast köie lahti, ilma et tema peremees seda märkaks ja seod selle endale kaela.

Teine Töötu: On see kõik? Ja mis edasi?

Esimene Töötu: Seejärel viib ta su ära... ja mina viin eesli ära...

Teine Töötu: Ja kuhu ta mu viib?

Esimene Töötu: Ma ei tea ju seda... see on sinu saatus...

Teine Töötu: Räägid sa tõsiselt?

Esimene Töötu: Kas mitte sina ei tahtnud seda?

Teine Töötu: Mina seon köie enda kaela ja tema viib mu ära?

Esimene Töötu: Ja mis siis? Vähemasti sa leiad endale kellegi, kes kindlustab sulle suutäie sööki...

Teine Töötu: Aga see ei ole nime poolest söök... see on nime poolest hein!

Esimene Töötu: Olgu mis iganes... midagi krõmpsutada ja kõik hästi...

Teine Töötu: Kui sa nii arvad... Nälja ja ula asemel... aga mil moel ma selle mehe ära räägin?

Esimene Töötu: See oleneb sinust ja sinu kavalusest.

Teine Töötu: Proovime!

Esimene Töötu: Peida ennast ära! See mees ei tohi meid koos näha...

(Lähevad laiali, koht jääb tühjaks. Ilmub talumehe välimusega mees. Ta hoiab käes köit, millega veab tema taga kõndivat eeslit. Esimene Töötu tuleb ja läheb tema juurde.)

Esimene Töötu: Rahu sulle!

Talumees: Rahu sullegi!

Esimene Töötu: Jumal... kas sa siis mind ära ei tunnegi või mis?

Talumees: Kes sina oled?

Esimene Töötu: Kes ma olen? Kas me polegi siis koos leiba ja soola jaganud?

Talumees: Ma ei saa mitte midagi aru... Meie sõime kunagi koos leiba ja soola?

Esimene Töötu: Tähendab, et sa oled mu juba unustanud? Keegi ei unusta sõpra niimoodi kui ainult üks litapoeg!

Talumees: Mina olen litapoeg?!

Esimene Töötu: Ärgu elagu see, kes sulle niimoodi ütles! Ma mõtlen see, kes unustab oma sõbrad... aga sina, Jumal tänatud, oled arukas inimene, kuigi sul on minu välimus meelest ära läinud. Asi on selles, et me kohtusime õhtul... õhtusöögi ajal... Ja kuu ei juhtunud sellel õhtul paistma.

Talumees: Kuu?... Millal?... Kus?

Esimene Töötu: Ma tuletan sulle meelde, ole kannatlik, kuniks sõlm on lahti seotud...

(Heidab vargsi pilgu oma kaaslasele, kes on salaja juurde hiilinud ja süvenenud köie sõlme lahtisidumisele)

Talumees: Mis sõlm?

Esimene Töötu: Minu keelepaelade... Sa paned mu piinlikust tundma... ja mind oma sõnu unustama... Aita mind nüüd väheke...

(Vaatab silmanurgast oma kaaslase poole ja kehutab teda salaja)

Seo sõlm lahti... tee mulle seda au ja luba mul lõpetada!

Talumees: Ma ei saa mitte, mitte midagi aru.

Esimene Töötu: Sa saad peagi aru... Kui sõlm on lahti seotud... ja sõlm peab lahti seotama, sest olukord on liiga pikaks veninud... väga pikale... kuule vend, tee kiiresti lahti!

Talumees: Mille ma pean lahti tegema?

Esimene Töötu: (Nähes, et ta kaaslane on köiesõlme avanud ning sidunud selle oma kaela, eesli vabaks jättes) Ennäe, tehti kenasti lahti... kõrgesti ülistatud Issanda kätes on kõik lahtisidumised... Ja tema asjaks tuleb jätta lahtisõlmimine selle õigel ajal... Sest igal asjal on oma aeg... ja iga asi omal ajal... ning kuna sa mind praegu ei mäleta, annan ma sulle aega rahulikult meenutada... ja me kohtume peagi, kui Jumal tahab ja siis sa mäletad mind ja võtad mu avasüli vastu... Rahu sulle!

(Jätab hämmeldunud Talumehe seljataha. Läheb tema eesli juurde, võtab ja viib ta ära, ilma et mees midagi märkaks)

Talumees: (iseendale) Kus ma teda küll kohtasin? Kuskohas me õhtust sõime? Ja kuu ei paistnud! Võimalik... aja jooksul võib paljugi meelest ära minna...

(Tõmbab eeslit köiest, et teda juhtida ega märka, et eesli kohal on nüüd Teine Töötu...)

Talumees: (Hüüab) Tule nüüd, eesel!

Teine Töötu (jäljendab eeslikisa)

Talumees: (Pöörab ringi ja jahmatab) Jumal... mis see on? Kes sina oled?

Teine Töötu: Ma olen eesel.

Talumees: Eesel?

Teine Töötu: Jah... eesel, kelle sa just turult ostsid...

Talumees: Pole võimalik!

Teine Töötu: Kuidas? Miks sa arvad selle nii imeliku olevat? Kas sa ei ostnud mind äsja turult?

Talumees: Jah... aga...

Teine Töötu: Aga mis?

Talumees: Armulise, halastava Jumala nimel!

Teine Töötu: Ära karda... Ma olen sinu eesel.

Talumees: Kuidas?! Sa oled Aadama soost!

Teine Töötu: See on sinu saatus... sinu õnn...

Talumees: Ja sina... oled tõesti inimene ja mitte...

Teine Töötu: Just nimelt inimene, mitte džinn... rahune... sellel lool on oma põhjus... aga rahune veidi...

Talumees: Ma... olen rahulik...

Teine Töötu: Kuula siis, mu isand! Loo põhjus on selles, et ma olin oma isa ainuke poeg... ta oli hea mees, sinusuguse isanda sarnane... aga tema aju oli ära närbunud... ja ta otsustas mind laulatada naisega, keda ma polnud kunagi näinud ja kes mindki polnud kunagi näinud. Mina keeldusin, aga tema oli otsustanud... Ma ütlesin talle, et räägime kokku, arutame... minu tulevikku. Kõnelus peab igal juhul toimuma vabas õhkkonnas... Ta vihastas ja ütles: “Ärgu olgu mul poegi, kes minuga vaidlevad!” Mina vastasin talle: “Ma ei kuula sinu juttu!” Tema ütles mulle “Sa oled easel!” Mina vastasin talle “Ma ei ole easel!” Tema ütles: “Ma ütlesin, et sa oled eesel ning peadki olema easel!” ja ta needis mind eesliks muutuma. Ja sündis, et taeva väravad avanesid sellel tunnil ja tema needmist võeti kuulda... ja ma muutusin tõesti eesliks... ja minu isa suri... ja mind leiti laudast päranduse hulgas... Nad müütasid mind turul... ja sina tulid ja ostsid mind ära.

Talumees: Kui imelik! Sina oled siis see eesel, kelle ma ostsin?

Teine Töötu: Mina, just seesama.

Talumees: Aga kuidas sa nüüd inimeseks tagasi oled pöördunud?

Teine Töötu: Ma ütlesin sulle, see on sinu saatus... sinu õnn... ja tundub, et sina oled üks vagadest meestest ning kõrgesti ülistatud Issand tahtis sulle au teha...

Talumees: Jumala eest! Aga mis... mida nüüd teha?

Teine Töötu: Mis mõttes?

Talumees: Selles mõttes, et paha lugu!

Teine Töötu: Aga mis juhtus?

Talumees: Juhtus, et sa... et ma... ma ei tea mida teha? Tähendab, et mu raha on kaduma läinud... ma olen sellest ilma jäänud...

Teine Töötu: Sa pole mitte millestki ilma jäänud!

Talumees: Kuidas nii?

Teine Töötu: Kas sa ei ostnud siis oma raha eest eesli? Eesel on olemas...

Talumees: Kus ta on?

Teine Töötu: Aga kuhu mina siis kadunud olen?

Talumees: Sina?!

Teine Töötu: Jah, mina.

Talumees: Sa tahad öelda, et sina...

Teine Töötu: Olen sinu täielik omand... sa ostsid mind oma raha eest eesli pähe... ja kaup sai tehtud... Ja kui ma pärast seda muutusin kellekski teiseks, siis polnud see sinu süü... sina ostsid ja asi kombes...

Talumees: Jah, ma ostsin...

Teine Töötu: Kombes, ole rahulik.

Talumees: Tähendab, et sina oled nüüd minu omandus?

Teine Töötu: Seaduslikult... sinu õigused on kaitstud...

Talumees: Arusaadav... hästi... lõppude lõpuks... Läki siis...

Teine Töötu: Sinu käsutuses...

Talumees: Pööra sinnapoole, sina... aga kuidas ma sind kutsuma hakkan? Mis ma sulle ütlen?

Teine Töötu: Kutsu mind kuidas iganes... nagu näiteks... näiteks Hassaawi. Mis sa sellisest nimest arvad? Hassaawi... mine, Hassaawi... tule siia, Hassaawi!

Talumees: Hassaawi?

Teine Töötu: See on asjakohane!

Talumees: Jumal arvaku heaks... läki siis... härra Hassaawi! Oota natuke... ma arvan, et see köieasjandus su kaelas ei ole hädatarvilik!

Teine Töötu: Kuidas arvad.

Talumees: Ilma köieta on parem. See tähendab, kuhu sina mul jookseksid? Kannata, kuni ma selle su kaelast lahti teen.

Teine Töötu: (Teeb köiesõlme ise lahti) Lase... lase... kui sa lubad!

Talumees: Jah, sedamoodi... Tule, lähme koju, härra... härra... Hassaawi!

(Talumees ja Hassaawi tema taga hakkavad kodu poole liikuma...)

TEINE PILT

(Talumehe kodus. Tema naine tegeleb erinevate kodutöödega, kuuldub koputus uksele)

Naine: Kes seal on?

Talumees: (Väljast) Mina, naine... Tee lahti!

Naine : (Teeb ukse lahti ja tema mees tuleb sisse) Olid sa kogu selle aja turul?

Talumees: Just praegu tulin tagasi...

Naine: Eesli ostsid?

Talumees: Ostsin...

Naine: Kas sa panid ta lauta?

Talumees: Mis lauta, naine... tule sisse, härra Hassaawi!

Naine: Kas sinuga on külaline?

Talumees: Ei ole külaline... see on... ma räägin sulle hiljem.

Naine: Astuge sisse!

Talumees: Mine ja tee mulle tass teed!

(Tema naine läheb ära.)

Hassaawi: (Vaatab mehe poole) Tundub, et ma...

Talumees: Ja mida ma oma naisele ütlen?

Hassaawi: Ütle talle tõtt...

Talumees: Tõtt?

Hassaawi: Täpselt... mitte sõnagi rohkem ega vähem. Avameelsusest pole midagi paremat!

Talumees: Kus sa siis sellisel juhul magad?

Hassaawi: Laudas loomulikult...

Talumees: Kuidas laudas? Kas nii oleks õige?

Hassaawi: See on minu koht! Ära muuda seadusi... ainuke asi, et kui teil on madrats ja padi... pange need mulle sinna maha...

Talumees: Hea küll, aga toit? Sul poleks mõistlik süüa õlgesid, ristikheina, ristikut ja ube...

Hassaawi: Ma söön ube... ainult keedetud ube.

Talumees: Ja natuke õli nende peale...

Hassaawi: Ja sidrunilõik.

Talumees: Ja kas sa kavatsed alati ube süüa?

Hassaawi: See on Jumala õnnistus!

Talumees: Nagu arvad... eeslid söövad ju kogu aeg sama... nad ei tunne hommikusööki, lõunat ega õhtueinet... ainult õled, ristikhein, ristik ja oad... ei midagi muud...

Hassaawi: Ma tean seda.

Talumees: Hästi... me oleme kokku leppinud sinu magamise ja söömise... ütle mulle nüüd, mis tööd sa tegema hakkad?

Hassaawi: Kõiki eeslite töid... välja arvatud ratsutamist...

Talumees: Ratsutamist?

Hassaawi: Sa ei saa minuga ratsutada... sest tulemuseks on, et sa kukud maha...

Talumees: Aga asjade tassimine? Ma kavatsesin näiteks eesli seljas viia juurviljakaupmehele redised ja porrulauku...

Hassaawi: Ma teen selle töö ära.

Talumees: Sa kannad juurvilju oma õlgade peal?

Hassaawi: See on minu töö... ma ajan asjad korda... ma olen küll eesel... aga mul on mõistus...

Talumees: Mõistus? Ma olin selle mõistuse värgi juba unustanud!

Hassaawi: Ole rahulik! Minu mõistus on sinu teenistuses... sa võid minu peale alati loota... usalda mind ja anna mulle vabadus sinuga asju läbi arutada...

Talumees: Tähendab, et sa võid minna ise üksi kaupmehe juurde asju ajama?

Hassaawi: Ja leppida temaga sinu jaoks soodsaim hind kokku...

Talumees: Eks me näe...

Naine: (seest): Tee on valmis!

Hassaawi: Vabanda mind...

Talumees: Kuhu nüüd?

Hassaawi: Ma lähen vaatan lauta, kus ma magama hakkan...

Talumees: Sa leiad selle paremalt, kui välja lähed...

(Hassaawi väljub... siseneb Naine teeklaasiga...)

Naine: (Ulatab oma mehele teed) Su külaline läks välja?

Talumees: See ei ole külaline naine, ss... see on...

Naine: Kes?

Talumees: See... ta on...

Naine: Kes ta on?

Talumees: See... on tema...

Naine: Kes ta on?

Talumees: Sa ei usu mind...

Naine: Mida ma ei usu?

Talumees: Mida ma sulle praegu ütlen...

Naine: Miks? Hästi, ütle aga...

Talumees: See on tema... Eesel, kelle ma ostsin...

Naine: Eesel?

Talumees: Jah... kas ma ei läinud eesliturule täna selleks, et eesel osta? Tema ongi see eesel, kelle ma turult ostsin.

Naine: Kuule, sina mees, kas sa tahad mind purulolliks teha või?

Talumees: Kas ma ei öelnud sulle, et sa ei usu mind?

Naine Aga mida ma peaksin uskuma... et turul müüakse inimesetaolisi eesleid?

Talumees: Ta ei olnud inimene sel hetkel, kui ma ta ostsin... ta oli eesel nagu kõik eeslid... ja kisendas...

Naine: Kas ta kisendab ka?

Talumees: Jumala ja püha raamatu nimel ma vannun, et ta kisendas!

Naine: Ja pärast seda?

Talumees: Ja pärast tee peal ma tõmbasin teda köiest... Pöördusin ümber, nägin ja leidsin, et ta on muutunud inimeseks...

Naine: Jumal kaitsku!... Kurat?!

Talumees: Ei ole, naine... mitte kurat... see oli moondus!... Ta oli alguses inimene, korraliku rahva seast pärit nagu meiegi... Aga ta muutus eesliks... ja nad müüsid ta turul maha... ja mina ostsin ta... ja kõigeväeline kõrge Jumal tahtis mulle au teha ja muutis ta inimeseks tagasi...

Naine: Suur on sinu vägi, oo Issand!

Talumees: See oli see, mis juhtus...

Naine: Aga tähendab et...

Talumees: Mis? Mida sa tahad öelda?

Naine: Ei midagi...

Talumees: Ei... sa tahad praegu midagi öelda...

Naine: Ma tahan öelda, tähendab... mida temaga nüüd peale hakata, kui ta inimene on?

Talumees: Mida temaga peale hakata? Täpselt nagu iga eesligagi... ja lisaks sellele on tal ka mõistus...

Naine: Tähendab, me ei saa temaga ratsutada...

Talumees: Ärme praegu sellest ratsutamise värgist räägi.

Naine: Ja me räägime temaga nagu teistegi inimestega?

Talumees: Jah... räägi temaga ja kutsu teda tema nimega.

Naine: Kas tal on nimi?

Talumees: Jah, mis sa arvad, milline... Tal on nimi... tema nimi on Hassaawi... me kutsume teda, öeldes talle... tule siia, Hassaawi... mine ära, Hassaawi...

Naine: Aga kus ta magama hakkab?

Talumees: Laudas muidugi... pane talle sinna midagi maha...

Naine: Ja mida ta sööma hakkab?...

Talumees: Ube muidugi... aga õliga...

Naine: Õliga?...

Talumees: Ja sidruniga.

Naine: Kas ta joob teed?

Talumees: Ärme harjuta teda sellega.

Naine: Kui tore! Meil on inimesest eesel!

Talumees. Kuule naine, ära räägi sellest naabritele... sest nad ütlevad, et kurat käib meil kannul!

Naine: Aga mida ma neile siis ütlen?

Talumees: Ütle... ütle näiteks... et see on üks meie kauge sugulane... Ta tuli meid töödes aitama neiks päeviks kui me hakkame ramadaani pidama.

(Koputus uksele...)

Naine: Kes seal on?

Hassaawi: Mina, Hassaawi!

Naine: (oma mehele) See... on tema!

Talumees: Tee talle lahti!

Naine: (teeb ukse lahti) Tule sisse... pühi oma jalad mati peal!

Hassaawi: (sisse tulles) Ma puhastasin endale laudas ühe nurga ja puistasin selle õlgedega üle...

Talumees: Näed sa, mu proua, ta puhastab ja organiseerib endale ise... see on samuti üks eelis...

Naine: Jah... las ta teeb selle endale harjumuseks...

Hassaawi: Ma tegelesin ühe tähtsa asjaga...

Talumees: Mis valdkonnas?

Hassaawi: Juurviljakaupmees käis siin.

Talumees: Juurviljakaupmees? Mis temaga oli?

Hassaawi: Tema esindaja käis siin... Ma kohtasin teda just värava juures... ta ütles, et kaupmehel on kiire kokkuostude sooritamisega... Tema jutu üle järele vaagides sain aru, et redise ja porrulaugu hind hind tõuseb ramadaani ajal, ma ütlesin talle, et sa kaalud veel asja üle... Sest on tekkinud uus ostja, kes pakub sinu jaoks paremat hinda... Mees hakkas värisema ja ütles otsekohe, et ta on valmis hinda tõstma...

Talumees. Ta ütles niimoodi?

Hassaawi: (toob raha lagedale) Ma võtsin tema käest kõrgemat hinda... Palun!...

Talumees: Jumal õnnistagu sind...

Hassaawi: Aga mul on sulle üks palve...

Talumees: Milline see on?

Hassaawi: Luba mulle, et enne kui sa midagi otsustad, me arutame selle koos läbi täiesti vabalt ja avameelselt...

Talumees: Ma kuulan sind.

Hassaawi: Kas sa kavatsed kogu oma saagi kaupmehele müüa?

Talumees: Jah, kogu saagi.

Hassaawi: Miks niimoodi?

Talumees: Meil on raha tarvis.

Hassaawi: Kas kindlasti just praegu?

Talumees: Jah, kindlasti... Meil on kindlasti raha vaja ramadaani alguseks... Meil on vaja osta pähkleid, mandleid ja teha aprikoositarretist.

Hassaawi: Mul on üks mõte...

Talumees: Ütle meile!

Hassaawi: Me võtame osa saagist ja paneme selle uue külvi seemneks kõrvale... Selle asemel, et osta külvihooajal seemet kalli hinnaga...

Talumees: Millal see uus külv ükskord tuleb?

Naine: Uue külvi eest hoolitseb Issand... meie elame tänases päevas.

Hassaawi: Nagu soovite... mina ütlesin igal juhul oma arvamuse... sest ma kardan, et kui tuleb uue külvi hooaeg ja teil ei ole raha, et seemet osta... siis te laenate liiakasuvõtjalt... või protsendiga... ja võibolla olete sunnitud minu turul maha müüma.

Talumees: Jumal kaitsku meid!

Naine: Miks ta nii palju räägib?

Talumees: On sul midagi muud veel öelda?

Hassaawi: Ma... kardan et...

Talumees: Mida sa kardad? Ütle meile ja me üritame parimat!

Hassaawi: Jah, ma peaksin ütlema, mis mõtted mul peas on... ja suu puhtaks rääkima... Ma panin just tähele, kui ma sinu põllust mööda läksin, et vähemalt kümme keratit rediste ja porrulaugu alla külvatud fedaanidest on kesas... sest niisutusveed ei ulatu nendeni...

Talumees: Aga mida me võime sinna parata?

Hassaawi: Sinna oleks vaja panna kaks või rohkem kooku juurde vee tõstmiseks.

Talumees: Me oleme selle peale mõtelnud.

Hassaawi: Ja mis teid takistab?

Talumees: Raha... kust võtta raha?

Hassaawi: (Vaatab naise randme peale) Ainult üks proua käevõrudest...

Naine: (Kisendab) Oh õudust!

Hassaawi: Kui panna kümme keratit niisutuse alla, saab käevõru hinna esimese külviga tagasi!

Talumees: Sa arvad niimoodi?

Naine: (Taob oma rinnale) Oh õnnetust! Kuule mees, kas sa kavatsed selle lojuse juttu edasi kuulata ja minu käevõrud maha müüa?

Talumees: Me pole veel midagi ostnud ega müünud... Me arutleme asja üle.

Naine: Sa arutled oma eesliga asjade üle, sina lammas mees?

Talumees: Aga mis siis sellest? Kuulame, mida tal öelda on... kuula sina ka...

Naine: Mina kuulan? Kuulaku seda?... Kuulaku sellist tühja juttu, mis mürgitab keha? Ta on olnud üks häda ja keremürgitus, sellest tunnist alates, kui ta meie poole tuli!

Talumees: Tal on vabadus oma arvamusele.

Naine: Tema arvamus? Mis arvamus sellel jõledikul on? No mis arvamus tal on? Eesel laudast käsutab meid oma arvamusega?

Talumees: See eesel ei ole samasugune kui teised eeslid...

Naine: Ma vannun tõega selle nimel, kes sind valmistas ja vormis, et kui see sinu eesel ei tee siit minekut ega hoia eemale minu käevõrudest, siis ei jää mina enam selle katuse alla!

Talumees: Rahu ja kannatust! Me pole veel tema arvamusega arvestanud ega kaasa läinud.

Naine: See veel puudus, et sa tema arvamusega kaasa läheksid! Kogu elu on sinu kodu olnud sinu valitseda. Sinu arvamus on olnud arvamus ja sinu jutt on olnud jutt! Siis äkki lähed sa turule ja vead kaasa austatud härra... Hassaawi, keda sa siin austad ja kuulad tema arvamusi!

Talumees: Tema arvamus ja abi on aidanud meil saada kaupmehe käest kõrgemat hinda...

Naine: Kõrgemat hinda? Ja kas ta laseb meil selle üle rõõmu tunda? Ta tahab seda ära rikkuda oma rumalate ideedega, samal ajal kui meie peame tegema kulutusi ramadaani jaoks ja peale ramadaani, ära unusta, on Bairaami pidu ja peo tarvis on vaja kooki...

Talumees: Ja pärast Bairaami pidu me peame valmistuma Ohvripühaks ... ja lammas on vaja osta.

Naine: Seda kõike teades, miks sa kuulad siis seda juttu?

Talumees: Kuulamine ei tee mingit kahju.

Naine: Kes nii ütles?... Palju kilinat kõrvades on ohtlikum kui nõidus!...

Talumees: Tähendab, et sa tahad, et me ütleksime talle, et ta oma suu kinni paneks?

Naine: Paneks kinni riivi ja lukuga, käigu ta põrgusse! Ta on eesel ja ta peab jäämagi eesliks ja sina oled maja peremees ja peadki jääma maja peremeheks... sa ei tohi olla oma vanuses selline sadulakoti ripats... Häbi sul olgu, mees, endal juba pea hall!

Talumees: Kas mina olen sadulakoti ripats?

Naine: Üsna lähedal sellele, Jumala eest! Tema austatud Hassaawi on siin peaaegu kõige tähtsam mees!

Talumees: Kuidas kõige tähtsam mees, naine? Minu käes on siiski veel ohjad...

Hassaawi: (iseendale) Ohjad?

Naine: Hästi, mida sa siis veel ootad... Ohjelda siis teda ometi! Talumees: Aga mis siis juhtub, kui me laseme tal jahvatada, nagu ta ise soovib?

Hassaavi: (iseendale) Mina jahvatan?

Naine: Mina kardan seda tema jahvatamist ja jahmerdamist!

Talumees: Aga mida sa kardad?

Naine: Et tema tahab sind narriks teha ja sina usud...

Talumees: Mina usun teda? Miks ma peaksin? Kes sulle ütles, et ma eesel olen?

Naine: Eesel on sinu ees ja ta on oma sõna öelnud...

Talumees: Sõna on üks, tegemine teine asi...

Naine: Mis tegemisest sa räägid, kuule vennike... Sa oled oma köie lõdvaks lasknud!

Talumees: Tähendab, et ma peaksin ta kõri kinni siduma?

Naine: Nagu kõikidel eeslitel.

Talumees: Aga ta on inimene, naine!

Naine: Alguses oli ta eesel... ja sina ostsid ta eesliturult... ja kui sa raha tema eest maksid, oli ta eesel. Ja tema koht on laudas... ta ei tohi siia majja siseneda ega sõnagi öelda. Nii peab olema... ja kui see sulle ei meeldi, siis ma lähen kutsun naabrid tunnistajaks ja ütlen neile tulge ruttu appi, inimesed, hei! Minu abikaasa mees läks peast lolliks ja ostis turult eesli, kelle ta inimeseks muutis ja kuulab nüüd tema juttu ja arvamusi!

Talumees: Ära tee hullu, naine!...

Naine: Prohveti nimel, ma teen seda...

Talumees: Hea küll... ole vait... aitab...

Naine: Mis asi aitab... seleta mulle!

Talumees: Oleme nagu olime ja puhakem... kuule sina... sina Hassaawi!

Hassaawi: Jah, isand!

Talumees: See süsteem, et mina küsin sinult ja sina küsid minult, sellest pole mingit kasu. Mina olen siin peremees, kes käseb ja keelab... ja sinul tuleb ainult alluda. See tähendab, et sinu suu ei tohi sõnagi öelda, said aru? Palun mine lauta, seniks kui ma nuputan sulle töö.

Hassaawi: Kohe... ainult... luba mulle üks sõna... üks, viimane sõna.

Naine: Milline häbematu! Ta ju ütles sulle, et ei mingi juttu... ja suu lukku panna... ole vait! Sa oled lihtsalt häbematu mats tõesti!

Hassaawi: Kõik... Panin suu kinni... olen vait... teie loal... (Läheb välja...)

KOLMAS PILT

(Talumehe maja ees... Hassaawi näeb äkki oma kaaslast, Esimest Töötut lähenemas ja algset eeslit järel vedamas... kaks sõpra embavad teineteist)

Hassaawi: Räägi mulle... mida sa tegid?

Esimene Töötu: Aga sina? Kuidas läheb?

Hassaawi: Ma jutustan sulle hiljem... Kuidas sa teadsid seda kohta, kus ma olen?

Esimene Töötu: Ma kõndisin kaugel teie taga... ilma et te oleksite tähele pannud... Ütle mulle, mis sul juhtus selle meie venna, eesli peremehega?

Hassaawi: Aitab temast... juhmakas mees... Ta ei tea, kus tema varandused peituvad... Aga sina, miks sa nüüd eesliga tagasi tulid?

Esimene Töötu: Seda pole meile vaja... kõik on korras! Meie Issand ajas asja korda...

Hassaawi: Kuidas nii?

Esimene Töötu: Me leidsime töö!

Hassaawi: Sa leidsid tööd?

Esimene Töötu: Mulle ja sulle ka.

Hassaawi: Kus? Ütle kohe!

Esimene Töötu: Pärast seda kui ma jätsin sinu ja läksin teist kaugemale... läksime, mina ja see eesel, siis ma märkasin ühte suurt põldu, millel inimesed külvasid... ma küsisin neilt: kas teil tööd on? Nad ütlesid: palju on... sulle ja kümnele sinusugusele! Ma ütlesin neile, et mul on kaaslane... nad ütlesid: tere tulemast! Mine ja too ta otsekohe ja hakake tööle... Ma tulin otsejoones sinu järele...

Hassaawi: Imeline! Kuidas me nagu segased tööd otsisime... Kas mäletad? Ja inimesed tavatsesid vaadata meid ja öelda: minge ära, teie hulkurid ja päevavargad, sina ja tema... Meil ei ole tööd päevavarastele!

Esimene Töötu: Paistab, et see eesel minu käekõrval parandas minu mainet!

Hassaawi: Arvata on... öeldakse ju alati, et nagu eesel töötab! Eesel tähendab tööd... ja hobune tähendab õilsust... öeldakse ju hobuste kohta, et nendega ratsutamine on õilis... ja et koerad on valvurid ja kassid on vargad...

Esimene Töötu: Jumala eest õige... Nad nägid mind koos eesliga ja ütlesid: tema pole kindlasti hulkur ega päevavaras... ta peab olema kõva töömees... nad palkasid minu sularahas ja sinu põrsana kotis... minu soovituse põhjal!

Hassaawi: Sinu soovituse ja mitte eesli soovituse põhjal?

Esimene Töötu: Eesli soovitusel... Tema oli tegelikult see, kes leidis mulle ja sulle töö. Kas me peaksime ta nüüd ainult tagastama omanikule?

Hassaawi: Ainult veel tagastama.

Esimene Töötu: Ja mida sa talle ütled?

Hassaawi: Me ütleme talle, et võta oma eesel.

Esimene Tööta: Aga sina? Kas sina ei tegutsenud tema eeslina ega sidunud tema köie enda kaela?

Hassaawi: Ta eelistaks praegu juba tõelist eeslit.

Esimene Töötu: Kuule... Selle asemel, et eesel talle üle anda ja lasta tal ennast küsitleda... ta hakkab küsima, kus eesel oli ja kus teie olite? Me seome hoopis eesli tema maja ette. Ja kaome... mis sa arvad?

Hassaawi: See on parem mõte... teeme nii!

(Seovad eesli maja ukse ette, siis koputavad ja kaovad... Uks läheb lahti ja ilmub Talumees...)

Talumees: (Näeb eeslit, jahmatab ja hüüab) Tule kiiresti, naine!

Naine: (ilmub välja) Mis juhtus!

Talumees: Näe... vaata!

Naine: Mida?

Talumees: Ta moondus teist korda tagasi!... Hassaawi... Tagasi eesliks, nagu ta turul oli... tema ise... Täiesti sama, kelle ma ostsin...

Naine: Jumal tänatud... kui helde sa oled, Issand!

Talumees: Jah, aga...

Naine: Mis aga? Mida sa veel öelda tahad?

Talumees: Aga meie põhjustasime selle.

Naine: Kuidas nii? Mis me tegime?

Talumees: Me tegime talle, nagu tema isa talle tegi... sulges ta suu ja muutis ta eesliks!

Naine: Miks ta ei või eesel olla? Vähemalt me saame temaga ratsutada...

Talumees: Sul on õigus... Kui ta oli inimene ja tal mõistus oli, oli ta ratsutamiseks kõlbmatu!

Naine: Ja milleks meile tema mõistust vaja oli? Meie tahtsime kedagi, kellega ratsutada, kes meid kannaks ja oleks vastupidav, kellega me sõita saaksime ja kes meid veaks... Kiida Issandat, mees, täna Teda, kes tagastas meile kasuliku eesli!

Talumees: (Silitab hellalt eesli pead) Ära saa meist valesti aru, Hassaawi! Saatus on selline... Ma loodan, et sa pole vihane... meie jaoks oled sa ikka see, kes sa oled... härra Hassaawi!

Naine: Ja pärast kõike sa ikka teed seda? Sa ei ole ikka lakanud sosistamast eeslile magusaid mõttetusi? Ole ettevaatlik, või ta hakkab jälle rääkima!

(Talumees juhib oma eeslit vaikides talu lauda poole... Naine aga toob kuuldavale kiledaid rõõmuhüüdeid...)

12.2.1971

1

2017-05-24

MärksõnaAasia

MärksõnaKeel

MärksõnaKirjandus

MärksõnaSoorollide elukool