Sofismid

Prindi

Karmo Talts

1

Sofism jagamisest

Kujutle, et ma tulen sinu juurde ja teatan, et mul on õunu ja ma tahan need meie vahel ära jagada. Siis teatan ma, et neli jagatud kahega on kaks, ja asetan enda ette kaks suurt ja sinu ette kaks väikest õuna. Sa protesteerid, et ma olen suured ja väikesed õunad jaganud ära ebavõrdselt, ja ma väidan vastu, et kuigi ma jagasin erineva suurusega õunad ebavõrdselt, siis teisest küljest võttes jagasin ma õunade koguhulga võrdselt. Sa vastad, et kui me võtame arvesse nii õunte suurust, kui seda, et tegu on õuntega, siis on meil asjadest konkreetsem pilt ja me jagame ju konkreetseid õunu. Noogutan selle peale ja jagan nüüd õunad nii, et sa saad ühe suure ja ühe väikese õuna. Sa hammustad suuremat õuna ja avastad, et see on mõrust sordist. Vaikse häälega ütled sa, et sa saad aru küll, et ma tahtsin tõestada, et iga meie pilt asjadest on abstraktsem kui asjad ise, aga hakaku ma nüüd minema. Selle peale teatan ma, et tahtsin hoopis tõestada, et neli jagatud kahega pole alati kaks, aga siis viskad sa mu välja.

Katse teadlasega

Sa oled oma laboris, kui ma sinna sisenen. Pärin, mis sul käsil on. Sa tutvustad põgusalt katse, mis sul plaanis on, sisu ja vastuseks mu küsimusele, milleks on katseid vaja teha, vastad sa, et korduvate katsetega saab hüpoteese kontrollida. Tunnen huvi, kas see on ainus viis hüpoteese kontrollida ja sa vastad, et sobivate tingimuste olemasolul saab ka korduvate vaatlustega kontrollida, kas hüpotees töötab. Sa tahad oma tegevusega edasi minna, aga ma peatan su ja küsin, kuidas sa tead, et sa oled laboris. Peale väikest segadust hakkad sa aru saama, mida ma mõtlen ja vaatad hoolega ringi, et siis kinnitada, et oleme tõesti laboris. Nõuan, et sa vaatlust kordaks. Et sulle hakkab asi nalja tegema, siis sa tõesti vaatled laborit uuesti ja seejärel alustad katse sooritamiseks vajalike toimingutega. Sinu tegevust jälgides pärin su hüpoteesi iseloomu järgi ja sa jõuad punktini, kus sa mainid oma eeldustest tehtud järeldusi. Pärin huviga, kas hüpoteesi, mille järgi järeldused tulenevad eeldustest, kontrolliti vaatluste või katsetega. Sa seletad mulle kärsitult, et hüpoteese järeldamise kohta kontrollitakse analüüsi abil ja jõuad siis oma hüpoteesi käsitlemisel kõige põnevama punktini. Küsin ühe sinu kasutatud kontseptsiooni kohta ja sa seletad, et sa lõid selle ise, ühendades kaks empiiriliselt vaadeldavat faktorit. Ma küsin, kas sa oled vaatlustega kontrollinud, et need faktorid tegelikult kokku käivad. Sa seletad, et sinu kontseptsioon on puhtteoreetiline mudel. Ma küsin, kas sa oled analüüsiga kontrollinud oma uue kontseptsiooni loogilist paratamatust. Sa küsid, kas mul tõesti kedagi teist tüütada pole. Kuna su tähelepanu on hajunud, siis sa ei märka hoiatavaid märke ja laboris toimub plahvatus.

Arsti vahetamine

Ma tulen su vastuvõtule ja sa vaatad proovide võtmise järel arvutist analüüsi esialgseid tulemusi. Ma küsin sult millega arstid tegelevad ja sa vastad imestunult, et haiguste ennetamise ja ravimisega loomulikult. Sellepeale ma küsin, mis siis õieti on haigus ja sa, ilmselt mind lolliks pidades, tood näiteid nagu nakkused ja kasvajad. Ma küsin sinult, mis on kasvaja ja sa vastad, et haiglaslik rakkude vohamine. Kui ma ütlen, et haiguse määratlemisel on tsirkulaarne öelda haiguse kohta, et see on haiglaslik, siis sa vaatad mulle otse silma, parandad end ja ütled, et kasvaja on ebanormaalne rakkude vohamine. Ma küsin, kas siis nakkus on ka rakkude vohamine, mille peale sa ärritunult nõuad, kas ma lollitan, et küsin mõistlikke ja rumalaid küsimusi segamini. Sinu seletusest selgub, et nakkus ja kasvaja on mõlemad organismi seisundid, mille peale ma soovin selgitust, kas parasiteerivate mikroorganismide elutegevus üldse on peremeesorganismi seisund. Mis vahet seal on, leiad sa, mikroorganismide elutegevuse tagajärjel peremeesorganimi seisund halveneb. Ma tahan teada, miks sa mikroorganismide elutegevust ja selle tagajärgi peremeesorganismi seisundile mõlemaid haiguseks kutsud ning sa vastad, et sinu eesmärgiks pole täpsus, vaid inimeste aitamine. Ma küsin, kuidas sa saad inimesi aidata, kui sa pole täpne ja sa soovitad mul arsti vahetada.

Omandiküsimus

Me vestleme kohvikus maksupoliitikast ja sa küsid mult, miks ma valin parteid, mis pooldab astmelist tulumaksu. Minu küsmuse peale, et mis astmelises tulumaksus halba on, vastad sa, et kuna tegemist on inimeste tuludega, siis piirab astmeline tulumaks jõukate õigust eromandile rohkem, kui vaeste õigust. Su silmades sähvatab kahtlus ja sa küsid, ega ma ei ole ülepea eraomandi vastu. Ma vastan ei ja osutan siis ühe määrdunud ja kulunud riideid kandva mehe peale ning ütlen, et ma olen teda näinud baari kõrval magamas. Sa küsid miks ma teemat vahetan ja ma ütlen, et see polnud mul plaanis. Juhin su tähelepanu sellele, et kodututel pole maja või korterit, ja küsin siis, kas see ei riku nende õigust kinnisvarale. Sa ütled, et ma pööran kõik teemad vaeste kasuks ja ma protesteerin - ma saan aru, et summa eest, mille rikas inimene maksab astmelise tulumaksu korral riigile, saaks ta kinnisvara juurde osta, aga võimaluste puudumine üldse mingi kinnisvara hankimiseks rikub õigust kinnisvarale rohkem, kui võimaluse puudumine kinnisvara juurde hankimiseks. Sa püüad vastuse mõtlemiseks aega võita ja küsid, kuidas jutt igasuguselt omandilt kinnisvarale läks, ja ma tuletan sulle meelde, et ilma sissetulekuta inimene ei saa ei raha ega ole tal ka võimalusi muud vara hankida. Ma küsin, kas sissetuleku puudumine ei riku õigust eraomandile rohkem, kui see, et osa sissetulekust võetakse ära? Sa ütled, et ma olen demagoog ja ma küsin, kas nii koheldakse tuttavat, kelle kord on maksta?

Armastus loomade vastu

Sa tegeled oma koeraga, kui ma uksekella lasen. Tervituste järel seletan sulle, et tahan rääkida taimetoitlusest. Sa tahad veganluse detailidest rääkida, aga ma peatan sind ja küsin, miks üldse hakata taimetoitlaseks. Sa viitad lühidalt tervisega seotud kümustele ja siis teatad, et tähtsam põhjus on loomade elude päästmine. Ma küsin, kas siis hakatakse vähem jahil käima ja sa vastad segaduses, et jaht ei puutu asjasse, sest me sööme lihaloomi. Sa kuulad mu küsimust, kas lihaloomad lastakse siis loodusesse, ja küsid vastu, miks ma nii arvan. Ma seletan, et farmid ja laudad ei hakka lihaloomi niisama toitma. Sa ütled, et ju siis need loomad kodustatakse. Ma küsin, palju su koer sööb, ja sa vastad. Helistan ühele oma tuttavale, räägin temaga kodusigade toitumisest ja ütlen siis sulle, palju kodusiga sööb. Sa ütled, et ju siis tuleb lihaloomad loodusesse lasta. Ma küsin, kas nad jäävad seal ellu. Sa vaikid natuke aega ärritatult ja ütled siis, et ma otsin põhjendusi loomaliha süüa, sest ma ei hooli loomadest. Ma küsin, kuidas on võimalik hoolida loomadest, kui ei hoolita sellest, kas loomade liigid ja alamliigid surevad välja. Sa palud mul lahkuda ja su koerake haugub mu peale.

Objektiivsuse küsimus

Me jõuame vaevalt maha istuda, kui sa hakkad kiruma, et tänapäeval eiratakse objektiivset tõde. Ma küsin üle, mida sa mõtled objektiivse tõega ja sa, teades mu kommet targutada, ütled, et see on teadvusest sõltumatu kõigi poolt kontrollitav tõde. Ma küsin, kelle poolt ikkagi on kontrollitav kõigi poolt kontrollitav tõde ja sa küsid, erilist tüdimust ilmutamata, et mis mõttes kelle poolt? Ma toon näite, et värvipime ei saa jälgida mõõteriista näidikut, millel on kasutatud punast ja rohelist värvi ning sa ütled, et sellepärast kasutatakse teistsuguste värvidega mõõteriistu. Siis täpsustan ma, et pime ei saa üldse kasutada mõõteriistu, mis pole kombatavad või mis ei anna mõõtmistulemusest märku häälsõnumiga. Sa küsid, kuhu ma tahan välja jõuda, aga ma ütlen, et sa veel ühe näite ära ootaksid. Sa pole enam eriti kannatlik, selle pärast ütlen ma kiiresti, et vaimupuudega inimesed ei saa teaduslikest teooriatest aru ja sellepärast ei saa nad neid ka kontrollida. Enne, kui sa jõuad korrata oma küsimust, ütlen ma, et tahan jõuda sinna, et nägemis- ja vaimupuudega inimestele kättesaadavad andmed ei sõltu nende objektiivsusest või ebaobjektiivsusest, seega, mis mõttes on teadus objektiivne? Sa ütled, et teadlaste kogukond ju saab objektiivset tõde kontrollida ja ma väidan, et tõde, mis sõltub mitte lihtsalt teadvusest, vaid nii spetsiifilisest teadvusest, millele on omane nägemistaju, võime eristada teatud värve ja teatud võimsusega intellekt, ei ole kohe kindlasti objektiivne. Sa alustad lauset „kogu austuse juures puuetega inimeste vastu...“ ja ma sekkun ning ütlen, et mu näited saab pöörata ka tagurpidi. Kui maale saabub üliintelligentse tulnukarassi esindaja, siis tema jaoks on meie teadus naeruväärne. Sa püüad väita, et meie teadus kehastab tema jaoks teaduse läbikäidud etappi, aga su hääl pole eriti veendunud. Jätkan oma juttu tulnukast, öeldes, et kui tulnukal on meeli, mida meil pole, siis me oleme ka tema sooritatud vaatluste suhtes pimedad. Sa küsid, kas me tõesti midagi ei tea ja ma ütlen, et seda me ju ometi teame, et teadvus mõjutab teadmist.

1

2017-02-08

MärksõnaAju

MärksõnaMajandus

MärksõnaMeditsiin