MärksõnaKirjandus

Kui rändaja talvisel ööl

Prindi

.

1

„Kui rändaja talvisel ööl väljaspool Malborki asulat, küünitades järsul nõlval kartmata tuult ja peapööritust vaatab alla tihenevasse pimedusse põimuvate liinide võrgus, ristuvate liinide võrgus, lehevaibal, kuhu kuu heidab valgust ümber tühja haua. „Milline neist lugudest jõuab lõpule?” küsib ta, kannatamatult jutustust oodates”.

Kui üks kriitik süüdistab Italo Calvino romaani "Kui rändaja talvisel ööl" kõikehõlmavuse püüdes, jääb kirjanik mõttesse ning asub enda raamatut uuesti lugema, nagu võiks see olla "tõelise romaani" otsing ja õige hoiak kogu maailma suhtes, kus iga alustatud ja katkev romaan vastas ühele kõrvale jäetud teele. Sellisest vaatenurgast nägi Italo Calvino oma raamatut teatud liiki negatiivse autobiograafiana: romaanid, mille kõrvale heitmine aitab luua tähendusliku kataloogi, mis sisaldab olemuslikke hoiakuid, mis samuti viivad tõkestatud teedele.

Skeem võiks olla ringikujuline, nii et viimase osa saaks ühendada esimesega.

(JPEG)

1

2016-10-08