Teemad

MärksõnaEesti ajalugu

Rahvuslikkus ja rahvalikkus

Prindi

Karmo Talts

1

Rahvuslane: Tere naabrimees.

Rahvamees: Nojah, tere.

Rahvuslane: Oled kuidagi eemaletõrjuv, kas ka sul on midagi minu viimase aja ütlemiste vastu?

Rahvamees: Mis ütlemiste?

Rahvuslane: Kas sa siis tõesti ei ole tundnud huvi, mis ma meie rahvuse olukorra kohta olen arvanud?

Rahvamees: Mind huvitavad muud asjad, kui meie rahvus.

Rahvuslane: Nüüd sa keerutad. Tegeled sina ju kõigi nende rahvusliku kultuuri värkidega.

Rahvamees: Rahvakultuuri asjadega. Ja ega ma ei tegele, see ongi minu elu ja maailmanägemise viis.

Rahvuslane: Sulle ju teeks muret, kui see maailmanägemise viis kaoks?

Rahvamees: Jah, aga see ei tee sulle muret.

Rahvuslane: Mismõttes? Ma ju kogu aeg...

Rahvamees: Sina ju ei ela rahvakultuuris. Ja ära ütle, et sa oled ju rahvuslane. Rahvus ja rahvas on kaks erinevat asja.

Rahvuslane: Milles see erinevus seisneb, mõlemad on sama asja erinevad küljed.

Rahvamees: Ka teadvus ja eneseteadvus on isiksuse erinevad küljed. Ainult eneseteadvus ei taha ennast näha maailmas elanikuna, vaid korraliku inimesena.

Rahvuslane: Ja mis selles halba on?

Rahvamees: Ma rääkisin korraks üldiselt. Tulles selle juurde, et rahvuslane ei taha näha oma rahva liiget mitte sarnase maailmanägemise kandjana, vaid korraliku rahvusliku asja ajajana, siis halb on see, mida rahvuslane rahvakultuurist alateadvusse surub.

Rahvuslane: Ja see on?

Rahvamees: No tule kunagi meie koori kuulama.

Rahvuslane: Olen käinud küll koore kuulamas. Olen isegi laulupeol käinud.

Rahvamees: Meie oma laulab regilaule.

Rahvuslane: See on teist tubli, aga mis puutub see alateadvusse?

Rahvamees: Aga millal suruti regilaul rahvakultuuri ääremaale? Ikka rahvusliku asja edenes.

Rahvuslane: See on muidugi kurb, aga aja jooksul ikka midagi kaob või marginaliseerub.

Rahvamees: Kas sa mäletad oma lemmikraamatut peast?

Rahvuslane: Ikka tean selle sündmustikku.

Rahvamees: Pidasin silmas ikkagi teksti.

Rahvuslane: Mida sa veel ei taha? Ja jälle viid sa juttu kõrvale.

Rahvamees: Sugugi mitte. Raamatute lugemine on kaotanud vanad meeldejätmistehnikad, meile aga tuli ilukirjandus rahvusliku asjana, eestikeelsete raamatutena.

Rahvuslane: Sa ei taha ju minevikku tagasi minna, isegi kui see on Eestimaa minevik.

Rahvamees: Ma võiks ju öelda, et minu minevik on lihtsalt kaugem kui see, kus sina elad. Aga ma ei räägi ju Eesti minevikust, vaid maarahva. Ja kirjakeelsete raamatute tulekuga suruti kultuuri põhivoolust maarahva murded välja.

Rahvuslane: Kui sa ei taha minevikku minna, mida sa siis tahad? Milline on sinu eneseteadvus?

Rahvamees: Humanitaarne, täpsemalt kultuuriantropoloogiline. Ja ma tahan meie rahva erilisust tunda ja väljendada, mitte teiste rahvaste oma maha teha.

1

2016-04-18