A.H.T. filosoofia

Prindi

Madis Kõiv

1

Sest kus mujal ta ikka on, see meie filosoofia, kuna ju ikka sinna meie mõtted tagasi tulevad ja just tagasitulekust see mõte mõtlebki. Tema ürgtõde, püsipunkt, mis teda hoiab: mõte läheb ja liigub ja jõuab iseendasse tagasi, s.t. teed otsides otsib ta teed tagasi ja ainult.

Kuid mingil juhul ei ole see Euroopast tuttav Igavene Tagasijõudmine, või, vähem veel, kuulus triaad - tees-antitees-süntees, tagurpidine edaspidisus, vastandite lepitused.

Sest lepitust pole ja ei otsitagi, vastandid jäävad, nagu nad on, nende vahel liigutakse ja ainus eesmärk on kadumaläinud "tagasi".

On muidugi märksõnu ja paroole, mis pretendeerivad tõele enesele, töö on üks neist, ja ei või ütelda, et tal puuduks selles kontekstis tähendus - igavese tagasijõudmise koht, aga ka selle kaotsiminek. Pooleldi tautoloogia, pooleldi vasturääkivus.

Otsitud "tagasi" ei ole ei Boden, ei Heim, ei eestikeelne kodugi. "Tagasi" on tagasi, ilma ainsagi predikaadita.

Tagasitulek algusesse, sinna, kus sa nüüd oled, sinna, kes sa nüüd oled, kus sa nüüd-see-oled-kes-sa-oled. Alguses, mis ei ole maailma ega tee alguses, vaid lõpus, ja millel see-kõik püsib. Maailm on ehitatud lõpule, kuhu ta ükskord tagasi jõuab, kus ta alati ja igavesti on, s.t. oli. Absoluutne minevikufilosoofia.

Algselt Kostabi 1993

1

2015-08-29