Dialoogid arvamustest

Prindi

Karmo Talts

1

I

Põllumees: Kas teie olete see kuulus filosoof?

Demokritos: Mina see olen. Kas soovite minult mu tarkusi õppida, kaaskodanik?

Põllumees: Tegelikult meil siin maal pole polist ja kas just õppida... Aga mõned küsimused on mul küll.

Demokritos: Lase siis tulla, sõber tarkusehuviline.

Põllumees: Sa eristad arvamusi teadmistest...

Demokritos: Kui hea kuulda, et keegi mu teadmiste alaste vaadete kohta küsib. Muidu ikka küsitakse ainult, et aatomid seda ja et aatomid teist.

Põllumees: Nojah, see aatomite asi on liiga keeruline minu jaoks. Ma tahtsin küsida, milleks seda arvamuste ja teadmise eristust vaja läheb.

Demokritos: Sest arvamused pärinevad meeltest ja teadmised...

Põllumees: Pea nüüd hoogu. Mina küll silmadega midagi ei arva.

Demokritos: Aga armas sõber, sa mõtled nähtu kohta...

Põllumees: Jah, mõtlen, Kas see siis ei tähenda, et ma kujundan meeleandmed ümber?

Demokritos: Kujundad ümber, sõber?

Põllumees: Jah, näen midagi meelelist, aga loon sellest hoopis mõtteid, armas filosoof.

Demokritos: Ja kuidas puutub see teadmistesse?

Põllumees: Sa paistad arvavat, et enne teadmiseni jõudmist tuleb arvamustest loobuda.

Demokritos: Kas see siis pole nii, armas sõber?

Põllumees: Arvamused on kujundatud meeleandmetest. Kui loobuda arvamustest, siis me ei saa targemaid mõtteid, vaid pea muutub tühjaks.

Demokritos:No arvamustest ei tule otseselt vabaneda. Tuleb tungida sügavamale...

Põllumees: Pea hoogu, semu. Kui me tungime sügavamale, saame me uued mõtted.

Demokritos: Otse loomulikult, mis siis?

Põllumees: Aga selleks me oleme ju analüüsinud oma arvamusi. Me ei ole saanud midagi arvamustele vastanduvat, vaid oleme loonud mingisuguse mudeli oma arvamuste kohta.

Demokritos: Mida sa tahad öelda, kallis sõber?

Põllumees: Me ei ole tunginud sellega sügavamale. Oleme lihtsalt organiseerinud oma mõtteid paremini.

Demokritos: Milleks siis üldse on tarkust vaja?

Põllumees: Ära muutu morniks, armas filosoof. Seda laadi tarkus, mis aitab mõtteid organiseerida, saab kasutada paremaks tegutsemiseks.

Demokritos: Näiteks paremaks masinaehituseks ja paremaks ehitiste planeerimiseks?

Põllumees: Näib nii, sõber.

II

Külalaulik: Ma juhtusin teie vestlust filosoofiga kuulma, kallis põlluharija.

Põllumees: Ma sattusin kord ühele teatrietendusele. Issand, see juhuslik jutu pealtkuulmine pärineks nagu näidendist.

Laulik: Maailmal ja lugudel võib olla ühist rohkemat, kui sa arvad. Aga ma tahtsin sult küsida, kas inimestel üldse on isiklikke arvamusi?

Põllumees: Sinu luuletusi ja lugusid on küll hea kuulata, aga kunagi ei saa päris täpselt aru, mida sa just nimelt öelda tahad. Nii ka nüüd. Loomulikult on inimestel oma arvamus, nad kogevad midagi ja mõtlevad selle kohta midagi.

Laulik: Inimestele on lapsena õpetatud teatud...

Põllumees: ...tõdesid, jajahh.

Laulik: Alles sa ütlesid filosoofile, et pole olemas tõdesid, on arvamuste organiseerimise viisid.

Põllumees: Sa tahad öelda, mu hämara jutuga sõber, et inimesed õpivad lapsena arvamusi?

Laulik: Jah, just.

Põllumees: Ja siis? Lapsena õpitud arvamused käivad kommete kohta.

Laulik: Sea atra ja ära kiirusta. Mõned neist arvamustest on just arvamused mõtete organiseerimise kohta.

Põllumees: Ja sina oled saanud liiga kaua oma mõttesalmi keerutada, sõlmed tulevad sisse. Mis siis sellest, et lapsi õpetatakse organiseeritult mõtlema?

Laulik: Aga mõtete organiseerimiseks tuleb osa infost kõrvale jätta kui ebaoluline.

Põllumees: Räägi midagi, mis on sama hämar, kuid vähemalt kaunis. Elus tulebki eristada olulist ebaolulisest.

Laulik: Lapsed võtavad omaks selle, mis vanemate meelest on oluline ja võtavad oma arvamuste kujundamise puhul ainult seda arvesse, sõber.

Põllumees: Ütleme, polises on see nii. Aga maal on kõigil sarnased kogemused, miks siis siin, kus on inimestel komme kogemuse puhul sarnaseid asju oluliseks pidada, esinevad ikka eriavamused?

Laulik: Nüüd jõudsimegi tagasi kommete juurde.

Põllumees: Kuigi su jutt on hüplik, loodan su mõtet sel teemal paremini jälgida.

Laulik: Erinevate ametite ja seisuste esindajatale õpetatakse erinevaid kombeid.

Põllumees: Ma mõtlesin, et ainult filosoofid armastavad triviaalsusi. Luuletaja võiks millestki poeetilisemast rääkida.

Laulik: Pole parata, Demokritose läbisõit on töömehed töid kõrvale panema ja luuletajaid kauneid tundeid kõrvale jätma pannud. Kui inimestel on veidi erinevad kombed, siis peavad nad käitumises oluliseks veidi erinevaid asju.

Põllumees: Me kujundame oma arvamusi meile õpetatud arvamuste ristumispunktis?

Laulik: Just nimelt, sõber.

Põllumees: Aitähh, et sa mu siia punkti aitasid, kallis luuletaja. Aga mis puutub sellesse kõike lugude jutustamine?

Laulik: Erinevad ametimehed on nagu erinevad tegelased loos ja asjade käik maailmas kujuneb nende ametimeeste koos ja vastutegutsemises. Lugu vajab erinevaid tegelasi...

Põllumees: Ja elu vajab nii töömehi kui sinusuguseid lugudevestjaid, sõber.

Laulik: Just nimelt, kallis semu.

Põllumees: Aga kes on siis selle loo kuulaja või näidendi vaataja?

Laulik: Igaüks tulevikus, kelle arvamusi meie arvamused kujundavad, armas kaastegelane.

1

2014-10-31

MärksõnaKirjandus

MärksõnaLuule