Teemad

MärksõnaMythos

Dialoog ajast

Prindi

Karmo Talts

1

Augustinus: Mis õudne paik see on? Kas ma läksin tõesti põrgusse?

Vergilius: Mine nüüd. Ja millal üldse on põrgu?

Augustinus: Vabandust, kas te ei tutvustaks ennast?

Vergilius: Pole oluline, ega ma sulle mingit teejuhti ei hakka mängima. Ütleme nii, et ma olen üks pagan.

Augustinus: Paganad pidid ju osavad filosoofid olema. Sinu küsimus põrgu kohta seda küll ei näita.

Vergilius: Pea nüüd hoogu. Ise sa filosofeerisid, et Jumalas aega pole. Kas põrgu on siis igavikus?

Augustinus: Miks siis ka mitte?

Vergilius: Aga igavik olevat sinu järgi ju Jumala mõistuses.

Augustinus: Võibolla on tõesti jumalateotus paigutada põrgu meie isa... minu ja mu vendade isa mõistusesse. Ju jumal teeb imet ja hoiab põrgut alal.

Vergilius: Ja millal ta hoiab põrgut alal?

Augustinus: Ju siis selles ajas, mis patuste vaatepunktist edasi kulgeb.

Vergilius: Siia ma tahtsingi jõuda, et sa sulgesid aja inimvaimu.

Augustinus: Ja mis siis sellest?

Vergilius: Aga nii palju, et sa tunnistad välise maailma olemasolu.

Augustinus: Jah, leidub objekte väljaspool inimvaimu.

Vergilius: Mitte nii kiiresti. Väline maailm on staatilisest seisukohast määratletav inimvaimu väliste objektidena.

Augustinus: Kas siis sinu meelest leidub mingi dünaamiline vaatepunkt välise maailma olemasolu küsimusele?

Vergilus: Loomulikult. See mis on inimvaimu väline, on oma kulgemises. Ehk siis leidub midagi peale inimvaimu, mis kulgeb.

Augustinus: Ja miks sinu meelest on vaja säärast dünaamilist maailma postuleerida?

Vergilius: Sest kui kulgeb vaid inimvaim, siis ta kogeb vaid oma kulgemist ja ei tea välisest reaalsusest midagi.

Augustinus: Jumal teeb imet ja ilmutab...

Vergilius: See vajalike imede arv läheb ühel hetkel hapuks.

Augustinus: Nii et siis sinu meelest kulgeb mitte ainult vaim sünnist surma pool, vaid ka maailm minevikust tulevikku.

Vergilius: Need kaks on väga erinevad väidet.

Augustinus: Kuidas nii? Mina näen küll nende vahel analoogiat.

Vergilius: Oojaa, kui sinu Jumalasse enam eriti ei usuta, hakatakse uskuma, et maailm kulgeb minevikust tulevikku.

Augustinus: Kas siis sinusugused paganad ei usu seda?

Vergilius: Tuleme sinu esimese väite juurde. Vaim kulgeb sünnist surma poole.

Augustinus: Ja seda sina ja sinusugused ei usu?

Vergilius: Paganad ei usu, et inimesed surevad reeglina enneaegselt.

Augustinus: Kuidas seda mõista?

Vergilius: Reeglina surevad inimesed vanas eas. Ehk siis enamasti kulgeb inimvaim lapsepõlvest vanaduse poole.

Augustinus: Sa segad vett. Ma ei näe, mida see muudab?

Vergilus: Vanadus on elufaas. Elu ei kulge lineaarselt, vaid faaside kaudu.

Augustinus: Ja mis järeldub sellest aja üldisema kulu kohta?

Vergilius: Tegelikult on see inimvaimu kulgu puudutav väide ise järeldus. Eeldus on, et aeg kulgeb tsükliliselt.

Augustinus: Et noorus järgneb lapsepõlvele nagu suvi kevadele. Aga kas siis saab midagi aja kohta lihtsalt eeldada?

Vergilius: Me oleme näinud mitut aastaringi. Ja esivanemad on rääkinud varasematest aastaringidest.

Augustinus: Aga võibolla leidub sama häid argumente ka tuleviku inimeste lineaarse ajakäsitluse kasuks?

Vergilius: Ma eelistan neid kutsuda tulevasteks põlvedeks. Tegelikult tekivad neil oma ajakäsitlusega suured probleemid.

Augustinus: Kuidas siis nii?

Vergilius: Ma rääkisin sellest, kuidas usk igavikku mõjutab meie võimalusi teadmisi saada. Nüüd mõtle selle peale, mismoodi neid võimalusi mõjutab lineaarne aeg.

Augustinus: Tundub, et mitte kuidagi. Lineaarse ajakäsitluse järgi kogeme me osa maailma kulust ja teame, et väline reaalsus on olemas.

Vergilius: Just täpselt, osa maailma kulust. Tuleviku pole veel olemas ja sellest ei saa midagi teada.

Augustinus: Aga toetudes mineviku andmetele, nagu sinu esivanemate näites...

Vergilius: Aga lineaarsest vaatenurgast pole mineviku enam olemas.

Augustinus: Kas siis tsüklilise ajakäsitluse järgi ei lakka miski olemast?

Vergilius: Mingis mõttes on möödunud tsüklid olemas, sest samad tsüklid korduvad.

Augustinus: Mul on aega nende tõdede üle mõelda terve igavik.

Vergilius: Ei, sa ei saa neile mõelda kogu aeg.

Augustinus: Mismõttes?

Vergilius: Sest igas novembris lähed sa koos teiste surnutega maa peale. Aeg on ju tsükliline.

1

2014-10-31