Põlevkivi päiksepaisteline tulevik

Prindi

Elmer Joandi

1

Põlevkivitehnoloogia tuleviku määrab päiksepaneelide hind. Tänaseks on päiksepaneelide tootmise tooraine hind langenud tasemele 0.12$/W ja see langeb lähimatel aastatel veelgi. Säärase hinna juures hakkab muutuma peamiseks Fischer-Tropschi protsess, ehk, päiksepaneelide energiaga muudetakse orgaaniline aine (põlevikivi, biokütus) sünteetiliseks vedelkütuseks. Maailma naftahinna lage hakkabki dikteerima päiksepaneelide abil biomassist toodetud sünteetilise bensiini hind.

Päiksepaneelide toodetud elekter langetab suvise päevase elektrihinna börsil punkti, kus sünteetilise bensiini tootmine muutub kasumlikuks. See hakkabki tõenäoliselt määrama suvise börsielektri hinda lähimatel aastakümnetel. Tõenäoliselt leiab säärane protsess laiemat tunnetust 2015 aastal.

Ses valguses on tänane Eesti põlevkivitehnoloogia üksjagu kuritegu rahva rahakoti vastu. Põlevkivis sisalduvast süsinikust põletatakse ära üle poole, et teist poolt õliks või elektriks muuta.

Juba täna oleks kasulik osta sisse Hiinast 0.3$/W maksumusega päiksepaneele ja nende abil suvel puidust sünteetilist bensiini pruulida.

Põlevkivi ja puidu kuivatamine põlevkivi energiaga näitab kogu põlevkivitööstuse aastatepikkust küündimatust. Juba ammu võinuks kuivatada kasvuhoone-laadses hoones päikseenergiaga. Selle asemel aetakse niisket kivi ja puitu ahju, kaotades kümneid protsente energiat. Lihtsalt piinlik on Eesti teaduse ja poliitika suurepärast ühistööd vaadata.

Seega, rahvas peaks selgelt nõudma põlekivi kaevandusmahtude alandamist, põlevkivitööstuse subsideerimise lõpetamist, kuna täna hävitatakse väärtuslikku toorainet, millest võiks saada c.a.2-4x rohkem tulu. Samuti tuleks teha ühe rohelise kampaania korras investeering päikseenergia mikrotootmisse, massiga võiks täna saada hinnaks 0.6$/W ja 2014 aastal 0.3$/W, tuues tasuvusajad vastavalt 6 ja 3 aasta peale. 2015 võiks masspaigalduse hinnaks olla 0.2$/W kohta, kui ei sekku muud turumõjurid-regulaatorid.

Tänased põlevkivitootjad peaks kiiresti EAS ja riigi abiga tegema kohaliku päiksepaneelide tehase ning ümberorienteerima oma protsessid, kus põlevkivi kasutataks üksnes niipalju, kui suudetakse ära kasutada sellest tekkinud tuhka.

Samalaadne mõju on ka teedeehitusele - päikseenergia hinna nullile lähenemise juures ei ole enam mõtet asfaltteid teha, tuleks kogu põlevkvituhk tsemendiks küpsetada ja betoonteid teha.

Üldisemalt, kogu tööstus orienteerub ses valguses ümber, suurendades tehaste võimsusi kolm korda ja töötades üksnes kolmandiku ajast - kui päike paistab.

Poliitiliselt oleks kõige olulisem mitte lubada põlevkivitöösturitele mitte midagi ja müüa põlevkivi börsihinnaga kunstliku defitsiidi tingimustes. Ainus võimalus tänased tootjad mõtlema panna on luua reaalne konkurentsisituatsioon, kus iga hetk võib tulla keegi, kes põlevkvi laeva ajab, selle Sahara kõrbesse veab ja seal bensiiniks muundab, pakkudes kivi eest tänase ressursitasuga võrreldes kümnekordset hinda.

1

2013-05-28