Meil on sõnadest maa (arvustus Mahmud Darwishi luulekogu eesti tõlkele)

Prindi

Vladimir Sazonov

1

Mahmud Darwish, „Meil on sõnadest maa“ Valitud luuletusi aastatest 1984-2008, araabia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Amar Annus, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, 94 lk.

Eriti hea on tõdeda, et ka eesti keeles on viimasel ajal hakanud üha rohkem ilmuma tõlkeid araabia ja muudest idakeeltest. Araabia keelest on tõlgitud „Koraan“ (Haljand Udami poolt, ilmus 2007. aastal) ja mitmed muud tähtsad teoseid. Tõlkijatest tuleks siinkohal nimetada eelkõige prof. Kalle Kasemaad ja Amar Annust, kes on tõlkinud araabiakeelset kirjandust. Müüte ja eeposeid akkadi, sumeri, ugariti jt muistsetest lähis-ida keeltest on eesti keelde tõlkinud ning avaldanud Amar Annus ja Peeter Espak.

Vaatamata sellele jõuab eesti lugejani siiski väga väike osa araabia kirjanduslikust pärandist. Kahjuks ei teata meil araabia modernsest kirjandusest praktiliselt midagi, sest pädevaid tõlkijaid napib. Samas on iga sellise raamatu tõlkimine suursündmus ja vaevanõudev ettevõtmine.

Hiljuti, just käesoleva aasta kevadel, ilmus Mahmud Darwishi (ka Darviš) (1941-2008) luulekogu „Meil on sõnadest maa“ esmakordselt eesti keelde tõlgituna. Mahmud Darwishi luulekogu puhul on tegemist ühe parima araabiakeelse luulekoguga, mida maailmakirjandus XX sajandil ja XXI sajandi alguses näinud. Kahtlemata on Mahmud Darwish, keda eesti lugeja tänu Amar Annuse tõlkele on alles avastamas, rahvusvaheliselt tuntuim araabia luuletaja, keda on tõlgitud väga palju erinevatesse keeltesse. Ka Amar Annus märgib tõlkeraamatu saatesõnas: "Tema populaarsus oma kaasaegsete seas on võrreldav Lorca, Majakovski või Neruda omaga. Tema palestiina päritolu ja eluaegne põgeniku staatus tegid temast rõhutud rahva poeedi ja eestkõneleja, kelle avalikud luulelugemised Araabia maades tõid saalidesse kokku tuhandeid vaimustunud kuulajaid ja kelle luulekogusid müüdi sadades tuhandetes eksemplarides“. [1]

Elades üsnagi keerulist elu ja palju rännates jättis Mahmud Darwish, väga andekas luuletaja ja ühiskonnategelane, sügava jälje araablaste, eriti palestiinlaste kirjanduslikku ja kultuurilisse pärandisse. Kindlasti on Darwish mõjutanud kaasaegset kirjandust ka laiemalt, terves maailmas.

Palestiina päritolu Mahmud Darwishit võib mõnes mõttes pidada palestiina rahva laulikuks ja ka rahvuspoeediks. Ta sündis 70 aastat tagasi, 13. märtsil 1941. aastal al-Barwa külas Lääne-Galileas - kohas, mida on korduvalt mainitud Piiblis. Just sellest piirkonnast pärines enamik apostleid. Galileas Naatsareti linnas sündis ja kasvas üles ka Jeesus Kristus. Galilea oli ja on koht, kus kohtuvad ning kohtusid juba väga muistsetest aegadest lääne ja ida tsivilisatsioonid. Väga erinevad rahvad ja kultuurid on leidnud siin endale kodumaa või on jätnud oma sügava jälje - amoriidid, juudid, aramealased, kaldealased, foiniiklased, egiptlased, assüürlased, babüloonlased, pärslased, kreeklased, roomlased, bütsantslased, araablased, türklased jt. Palestiinas põimusid kokku ka paljud erinevad usundid - muistsed foiniikia, egiptuse, babüloonia, kreeka, pärsia jm kultused. Nii judaism, islam, zoroastrism kui kristlus, samuti muud idamaised usundid on avaldanud sellele piirkonnale sügavat mõju. Osa nendest usunditest - nagu judaism, islam ja kristlus - mõjutavad seda ala siiamaani.

Selles väga pika ajaloolise mäluga ja traditsioonidega kohas kasvaski üles tulevane poeet M. Darwish. Kui 1948. aastal tekkis Iisraeli riik, saatis Iisraeli sõjavägi araabia elanikud piirkonnast välja . Mahmud Darwish oli vaid 7-aastane, kui pidi põgenema perekonnaga Liibanoni. Edasise hariduse sai ta pagenduses viibides. 1970. aastal õppis Darwish Moskva Riiklikus Ülikoolis, seejärel kolis ta elama ja õppima Egiptusesse, Kairosse, hiljem Beirutisse. Pärast seda kui ta 1973. aastal sai Palestiina Vabastusorganisatsiooni liikmeks, keelasid Iisraeli võimud tal Iisraeli külastada. Alles 1995. aastal sai ta loa sõiduks Palestiinasse. 2007. aastal külastas Darwish taas kodumaad. Darwishil oli nõrk süda ning teda opereeriti korduvalt. Viimane operatsioon toimus 2008. aastal. Ta suri aasta hiljem, 9. augustil 2008. aastal raske südamehaiguse tagajärjel Houstoni haiglas USA-s. Mahmud Darwish sai elu jooksul mitmeid autasusid, oli paljude preemiate laureaat. [2]

Antud luulekogusse „Meil on sõnadest maa“ kuuluvad Darwishi luuletused ajavahemikust 1984-2008. Selle luulekogu tõlkijaks on doktor Amar Annus, kelle tõlked mitmetes idakeeltes (araabia, akkadi, sumeri, ugariti jne) on alati olnud head - näiteks mullu Tallinna Ülikooli Kirjastuses ilmunud „Gilgameši eepose“ tõlge akkadi keelest [3] või siis tema poolt koostatud „Muinasaja kirjanduse antoloogia“, kus on Amar Annuse ja ka teiste tõlkijate ja teadlaste tõlked sumeri, hetiidi, akkadi, ugariti, foiniikia ja egiptuse keelest. [4]

Mahmud Darwishi luuletused on Amar Annuse tõlkes säilitanud araabia hõngu, need on kirjanduslikult hästi tõlgitud, ilusad ja omapärased ning stiili poolest ladusad. Eriti suurt muljet avaldavatest luuletustest võiksin siin näidetena nimetada „Mõnus vihm kauges sügises“, „Rändav kitarrimängija“, ,,Ma rändan seda teed“, „Raja sees on ikka veel üks rada“, „Kui ma saaksin naasta algusesse“, „Maa on meie jaoks kitsas“, „Kestab viimne õhtusöömaaeg“, „Ma tahan enamat elult“. Darwishi sügavamõttelises ja filosoofilises luules esineb palju viiteid pühakirjale, aga ta mainib ka muistseid rahvaid, kes elasid Lähis-Idas nagu sumerlased, bütsantslased ja pärslased. Mahmud Darwish kirjutab oma luuletuses „Ma näen oma vaimu lähenemas kaugusest...“:

Ma vaatan alla pärslaste, bütsantslaste ja sumerlaste peale, ja uute põgenike peale... [5]

(Amar Annuse tõlge)

Paljud luuletused käsitlevad ka luuletaja elu ning väljendavad tema suhtumist, nagu näiteks luuletus „Süütud külaelanikud“, mis kajastab 1948. aastat, mil Iisraeli väed tulid tema kodukülla al-Barwasse ning hakkasid külarahvast oma kodudest ilma igasuguse põhjuseta välja ajama. Luuletus algab nii:

Ma ei tundnud veel oma ema ja tema perekonna kombeid,
kui mere pealt tulid veoautod. Aga mina
tundsin tubakalõhna oma vanaisa hõlsti ümber
ja igavesti kohvilõhna, kuna ma sündisin
nagu siin sünnivad koduloomad,
ühe tõukega!

Meiegi tahaksime kisendada, kukkudes
maa ääre poole. Aga me ei hoia oma hääli alles
antiiksetes pottides. Me ei riputa metskitsi
seinale ega nõua taga põrmu kuningriiki,
ja meie unenäod ei vaata alla teiste viinamarjade peale,
ega riku reeglit!
 [6]

(Amar Annuse tõlge)

Mahmud Darwish lõpetab luuletuse selliste sõnadega:

Meiegi ronisime veoautode peale. Meiega vestles
smaragdide sära me õlipuuöös
ja koerade haukumine kirikutornist
mööduva kuu peale,
aga meie ei kartnud. Sest meie lapsepõlv ei
tulnud meiega kaasa. Meile piisas ühest laulust:
Varsti tuleme
koju tagasi... kui veoautod kallavad maha
oma järgmise laadungi!
 [7]

(Amar Annuse tõlge)

Kuid Mahmud Darwishi sulest on pärit muidugi ka palju teisi tugevaid luuletusi, mis väljendavad palestiinlaste suurt muret seoses oma kodumaaga. Nendest luuletustest kumab läbi kurbus, igatsus oma kodumaa järele, kust lapsena lahkutud. Darwishi luules muutub Palestiina kaotatud Eedeni ja pagenduse metafooriks. See on seotud ilmselt sellega, et suurema osa oma elust viibis Darwish just välismaal, eksiilis ning ei saanud aastaid kodumaad külastada.

1

[1] Vt. Amar Annuse poolt kirjutatud saatesõna - Mahmud Darwish, Meil on sõnadest maa, araabia keelest tõlkinud Amar Annus, Eesti Keele Sihtasutus, 2011, Tallinn, lk 86

[2] Vt. lähemalt Mahmud Darwishi eluloo kohta Amar Annuse poolt kirjutatud saatesõna tõlkeraamatu jaoks - Mahmud Darwish, samas, lk 86-89.

[3] Amar Annus (tõlk.), Gilgameši eepos, Bibliotheca Antiqua, TLU Press, Tallinn 2010

[4] Amar Annus (koost.), Amar Annus, Michael Heltzer, Kalle Kasemaa, Uku Masing, Jaan Puhvel, Vladimir Sazonov, Sven-Erik Soosaar, Sergei Stadnikov, Raul Veede (tõlkijad), Muinasaja kirjanduse antoloogia, Varrak, Tallinn, 2005.

[5] Mahmud Darwish, samas, lk 44.

[6] Samas, lk 46.

[7] Samas, lk 47.

2011-07-30

MärksõnaKirjandus

MärksõnaLuule