Naised meeste hierarhias ehk nokkimise järjekorrast

Prindi

Andrus Norak

1

Naisi inimesteks, loe "meesteks", reeglina ei initsieeritud. Naisi initsieeriti naisteks ja mehi meesteks. See, et naine võiks normatiivseks inimeseks (loe: meheks) saada, tuli märksa hiljem. Mõelgem või sellele, millal naised valimisõiguse said. Ka paljude religioonide lakkamist (sekulariseerumist) ja kohati ka allakäiku mõõdetakse sellega, et initsieerimatud saavad hakata seni vaid meeste pärisosaks olnule ligi saama. Näiteks või teatrietendustel käima. Koos nendega kaotas teater mõnede hüpoteeside järgi oma sakraalse/tragöödia iseloomu ja degradeerus esiti draamaks ning viimaks ka lastele ligipääsetavaks, komöödiaks.

Domineerimishierarhia (DH) väljendab indiviidide organiseeritust olukorras, kus võitlus ressursside eest võiks muidu juhtida agressioonini. Nii viib nokkimise järjekord sidusama kanakarjani, kukest rääkimata. Kukk kuulub siinkohal pisut teise kategooriasse, sest tema nokkimise järjekorras tekivad probleemid mitte kanade vaid teiste kukkedega. Lisaks on kukkedele, erinevalt kanadest, omased ka märksa tõhusamad jalalöögid. Katsetes on selgunud et iga kana mäletab täpselt oma suhet vähemalt 28 ülejäänu suhtes ja kui ta mõneks ajaks karjast eemaldada, siis ei unune see järjekord mitte.

DH -d tõusevad esile indiviidide füüsilistest erinevustest lähenemisel ressurssidele, aga neid mõjutab ka grupisisene interaktsioon. Šimpanside (eranditeta) ja inimeste seas (eranditega) on kõrgeimal seisev meesoost DH esindaja ka kogukonna kõrgemalseisvaks isikuks. Isegi kõige enam võrdsust hindavates kogukondades on nii, et mida kõrgemale sa lähed, seda harvemini sa naissoost isikuid kohtad.

Üheks ilmseks põhjuseks on testosteroon. Kui varases kasvujärgus on loomulik, et emad ka poisslaste eest hoolt kannavad, siis tähendab poiste initsiatsiooniriitus loodusrahvaste seas lisaks muule ka seda, et poisid võetakse lihtsalt naiste käest ära. Meeste initsiatsioon on reeglina seotud vägivallategudega selleks, et end hierarhiasse sobituvana/mehena, tõestada. Arenenumates kultuurides asendavad vägivallategusid üha enam pädevused, või(s)tlemine ja konkurents.

DH-d on reeglina despootlikud ehk lineaarsed. See tähendab, et üks indiviid domineerib kõiki alluvad. Ja allub kõigile neile, kes temast ülalpool. Nii alustab noor šimpans oma pikka karjääri sellega, et hakkab juba puberteedieas karja emastele kohta kätte näitama. See tee läbitud, püüab ta sedasama ka isaste hierarhias. Ja jõuab ... siis kuhu ta jõuab. Inimeste maailmas on karjäärivõimalusi ja hierarhiaredeleid mitmeid, põhimõte on aga sarnane. Sinu CV-d, diplomid, panga väljavõtted ning tuludeklaratsioonid näitavad ära, kaugele sa oled jõudnud ja mida võib su kätte uues hierarhias usaldada - mida mitte. Vähemalt formaalselt karjääriredelil soolist vahet ei tehta. Kui meeste mõtlemist iseloomustab mõtlemine peamiselt hierarhilistes terminites, siis naistele on pigem omane mõtlemine perekondlikes terminites. Nii on nad ehk altimad ka töökohtades omi kolleege ülekantud tähenduses kas siis "pereliikmeteks" või "meesteks" jagama ja vastavalt sellele ka käituma. Naiste osalemine meeste hierarhiates meeste omavahelist kisklemist kusagilt maalt ehk pehmendab, teisalt tundub mulle, et hoopis intensiivistab, sest naisvaatlejate/osalejate kohalolu on juba aegade algusest mehi märksa innukamalt omavahel võitlema ajendanud kui nad ehk muidu vaevuks. Ühest küljest naised võitluses ressursside eest osalevad, teisalt on nad aga ise ressursiks, kelle nimel ja kellele mehed oma võitlemistega esinevad ja apelleerivad.

Kui aga naiste ühisrinnal õnnestub kogu kogukond/töökollektiiv pehmemate väärtustega "perekonnaks" ümber kujundada, siis muutub olukord osadele meestele talumatuks. Sellest hetkest võib teatud oludes tekkida meeste soov kusagil mujal uuesti ja otsast alustada. Sest mehel hakkab vaevutajutava sisehierarhiaga kogukonnas lihtsalt hästi tööd tehes igav ning tekivad eksistentsiaalsed küsimused "miks" ja "kas üldse". Koherentsem ja pehmemate väärtustega kogukond võib aga rivaliteedis teiste kogukondadega märksa edukamalt toime tulla kui sisemistest lahkhelidest lõhestatu.

Piiblis on 8251 soolist terminit. Naise kohta käib neist 1590, mehe kohta 6661. Seega on kõikidest soolistest sõnadest 80.7% meestele viitavad ja 19.3% naistele. Seega on Piibel raamat, mis räägib peamiselt meestest ja meestele. Piiblis on vaid 2 n.ö. otseselt naiste raamatut - Rutti ja Estri omad.

Ehk heidab eelnev valgust ka ikka veel vohavale misogüüniale Eesti kirikutes. Meespapid ei soovi lihtsalt oma nokkimisjärjekorda (kukeõigust) kaotada ja uues, pehmemate väärtustega, organisatsioonis osaleda, ehkki teisalt peaks kirik ehk just selleks kohaks olemagi, kust pehmemad väärtused ühiskonnas alguse saavad. Kui kristluse firmamärgiks muutub sotsiaalne tagurlus, võib kindel olla, et ka teoloogias on asjad paigast ära. Seda muidugi juhul, kui teoloogia ei tähendagi religioosse tagurluse ühte vormi. Kui seni tundus säärane suhtumine lausa lootusetu sotsiaalse ummikteena, siis peale Lätis alustatud Luteri ja Katoliku kiriku ühinemiskõnelusi võib arvata, et sarnane lahendus siinsetelegi misogüünidele pigem valgusena tunneli otsas terendab.

René Girard postuleerib hüpoteetilise algstseeni, mis vallandab patuoinamehhanismi. Keele-eelsel ajal asendasid piiratud ressursi suunas tehtavaid omandavaid žeste ühel ajahetkel süüdistavad žestid, mis vallandasid omakorda vägivalla eskalatsiooni ohvri/ohvrite suhtes. Kui DH juba iseenesest määrab tarbimisjärjekorra, kuidas saab siis leida aset olukord, kus see ei tööta ja käivitub "patuoinamehhanism"? Siiski on säärane olukord, nagu ajaloost näha, üsnagi tavapärane. DH töötab hästi vaid suhtelise stabiilsuse ja ressursside tavapärase jätkuvuse aegadel.

Praegune kriisiaeg keerab meiegi ühiskonnas segi DH loomuliku järjekorra. Kui töötute hulk tööjõust on 10% ringis, siis on märksa tõenäosem mistahes patuoinamehhanismi käivitumine võrreldes näiteks olukorraga, kus töötuid on 2%. Ressurss on napiks jäänud ja tavapärane nokkimisjärjekord ei tööta, sest nokitavat on vähe. Nõnda on kriis loomas meil siin ja praegu olukorda, kus DH võib kaotada vähemalt osaliselt oma usaldusväärsuse. Just sellises, kriisiolukorras hakkab tööle patuoinastamisprotsess ja tekib terav vajadus uute patuoinastamise järele. Omandavat žesti asendava süüdistava žesti teeb meie tänastes oludes ära ajakirjandus.

Juudid ei ole sugugi mitte ainsaks grupiks, keda on traditsiooniliselt patuoinastatud. Heaks näiteks on ka kurikuulus Itaalia anarhistide - Nicola Sacco ja Bartolomeo Vanzetti kaasus, kes arreteeriti Bostoni ligidal 1920 ja neid süüdistati kingatehase direktori ja valvuri röövimises ja tapmises. Ja seda selle taustal, et peale Esimest Ilmasõda naases koju 4,5 miljonit sõdurit, kes kõik vajasid tööd. Tänased "kuumad" ohvrigrupid on ühest küljest "vanad head" juudid ja vabamüürlased, ning neile hiljuti lisandunud Opus Dei jt. religioossed, etnilised ja sugulisele orientatsioonile rajanevad grupid.

Niipea, kui patuoinastajad on tajunud neid positiivseid tundeid, mida see toojates tekitab, on nad vägagi vastumeelsed sellest loobuma. Patuoinad pakuvad varmalt lahendusi mistahes hädadele. Seega ei maksa arvata, et toojad sellest iial vabatahtlikult loobuks. Seda enam, et nii Jeesuse kui ka Girardi sõnul " nad ei tea, mida nad teevad". Patuoinastele omakorda jäävad vaid vähesed võimalused - pageda, assimileeruda või vastu sõdida.

Patuoina valikule ei ole meil täna mahti pühenduda. Niipalju vaid, et Patuoinas peab kuuluma ohverdajatega võrreldes erinevasse, aga siiski sarnasesse liiki. Kust läheb piir, selle määrab Ericssoni termin pseudospetsifikatsioon - protsess, mille läbi seni ühtsest rahvus- või kogukonnakehandist eraldatakse üks kindel subkultuur, inimgrupp või indiviid. Näiteks juudid hitlerlikul Saksamaal või tutsid Ruandas. On loomulik, et religioosses kogukonnas pseudospetsifikeeritakse ohver, kellele on omased moraalsed lapsused, vale sugu (loe naine) või sõnakuulmatus kehtiva hierarhia suhtes. Ja otse loomulikult on "parimaks" lahendiks "patune ja sõnakuulmatu naine". Meenutagem siinkohal vastavat lugu Johannese Evangeeliumist.......... ja mingem vaikselt ära koju......

1

2009-05-27