Teemad

Linnaruumist

Prindi

.

1

Lugemissoovitus: (Ehituskunst linnast).

Toomas Paaver: "Tasakaalus linnaruum sünnib vaid siis, kui avaliku sektori esindajale on avalikud huvid ja avalik ruum sama kallid, kui on eraomanikule tema raha. Niipea kui avalik sektor hakkab ehitusalastes otsustes esindama erahuvi, läheb süsteem tasakaalust välja, hoolimata ükskõik kui rangetest reeglitest. Ka ükski arhitekt ei saa luua normaalset tasakaalus arhitektuurset lahendust, kui peab üksi võitlema üheaegselt nii avaliku võimu kui ka eratellijaga. Niipea kui avalik sektor asub erahuvide selja taha, lähevad käest loomulikud ühiskonnasuhted ja ka kehv tasakaalustamata linnaruum muutub paratamatuseks. Kas on lootust, et tulevikus hakkab avaliku ja erasektori koostöö Eestis ka vilja kandma?"

Volker Eick. Neoliberalism ja linnaruum

Järgnevalt tutvustan ma neoliberalismi mõistet, nagu see on kasutusel regulatsioonikoolkonnas (Regulation School) ja teistes majanduspoliitika harudes, sidudes selle globaliseerumise ja linnakeskkonnaga, täpsemalt linnade kasvava tähtsuse ja muutuva rolliga. See on ülioluline aspekt, kuna juba 1980. aastatest on linnad järjest enam mõjutanud tänapäevast neoliberaalset globaliseerumist, olles samal ajal ise selle mõju all. Seejärjel tõstatan mõningaid aktivismi ja neoliberaalse glokaliseerumisega seotud küsimusi, sest pean glokaliseerumise mõistet kaasaegse ülemaailmse linnu mõjutava protsessi kirjeldamisel sobivaimaks.

Loe edasi

Jüri Soolep. Ääremärkused diagnoosiks

Uus aeg on saabunud! Kuulen enda ümber tihti öeldavat: mitte ei saa aru, mis toimub; mitte ei saa aru, miks nii toimub. Usun, et arhitektuuri kateedris me saame küll aru, mis toimub ja miks toimub, kuid ütleme ausalt - seda on raske uskuda.

On raske uskuda, et uus aeg on käes. Eriti kui oleme vanaga mõnusalt harjunud. Muidugi hoopleb iga aeg endasolijate suu läbi, et uus aeg on käes, kuid nüüd tundub, et ta on siiski tulnud. Mis lubaks mul uskuda seda lauset? Tahan teiega jagada mõningaid mälestusi ja oletusi.

Loe edasi

Toomas Tammis. Katkestuste linn

Mul on palutud arutleda Eestis viimase ca 15 aasta jooksul toimunud arengute üle planeerimises ja arhitektuuris, sellega kaasnevas intellektuaalses ja praktilises ruumis. Järgnevalt püüan mõningate käepäraste Tallinna näidete varal käsitleda praegusaja kapitalistliku majandusega kaasnevat üha tuntavamat lühiajalisust, kvaliteedi võimalikkust niisuguses olukorras ning avaliku ruumi olukorda.

Loe edasi

Toomas Paaver. Mida õpetab Sakala saaga?

Ma ei soovi midagi kirjutada ei lammutatud ega ka ehitatava Sakala keskuse arhitektuurist. Sakala keskuse arenduse saaga puhul väärib tagasivaadet põhiliselt toimunud protsess. Muidugi mõista ei peaks me enam vana Sakala keskust taga nutma. Küll aga peaksime mõtlema, mida on kogu sellest sündmuste käigust pikemas perspektiivis õppida.

Loe edasi

Anne Haila. Maakasutuse legaalsed ja moraalsed aspektid. Hiina juhtum

Praegusel hetkel on linnauurijate jaoks üks huvitavamaid nähtusi Hiina muutumine. Hiina linnastub kiire tempoga ja läbib parasjagu institutsionaalseid muutusi. Linnastumise tulemusena on Hiinas hulk suurlinnu ja linnade konglomeraate, nende hulgas üks tänapäeva suurimaid linnu Chongqing, kus elab üle 30 miljoni inimese. Institutsionaalne muutus plaanimajanduselt turumajandussüsteemile ning katse kinnisvaraturgu luua on meelitanud Hiinasse lääne arendajaid ja investeerijaid. Ma oletan, et tänapäeval Hiinas toimuvad muudatused on mingil määral sarnased Eesti arengutega. Siinses artiklis vaatlen, millised muutused on toimunud Hiina maahaldussüsteemis ja maakasutuses. Alustuseks teen kiire tagasivaate maareformide ajaloole, seejärel annan ülevaate Hiina kaasaegsetest reformidest ning seda toetavatest rahvusvahelistest nõustajatest. Seejärel räägin mõningatest probleemidest, mida institutsionaalne muutus ja uus turujaotus on kaasa toonud, ning lõpetuseks käsitlen teemat, mida peetakse praegu esinevate probleemide peapõhjuseks: ebaselged omandiõigused.

Loe edasi

Lilia Del Rio. Iga linn on saar

Mehhiko kohta on anekdoot: kui Jumal parasjagu Maad lõi, otsustas ta anda igale paigale planeedil midagi erilist. Põhja-Euroopale andis ta lume, külmad talved, metsad ja vee; Mehhikole andis ta ilusa ilma, loodusliku mitmekesisuse, loodusressursse, kalastamise, põllunduse, nafta, hõbeda, kulla, rannad ja loodusliku ilu. Inglid küsisid Jumalalt, miks ta sellele maale nii palju hüvesid annab. Selle peale vastas ta: “Oodake, see pole veel valmis - ma panen sinna veel mehhiklased ka.”

Loe edasi

Alan Prohm. L’Urbanisme n’existe pas. Situatsionistlik kriitika ja radikaalne praktika

Kui Situatsionistlikust Internatsionaalist (Situationist International ehk SI) veidigi teada, on selge, miks kõigist avangardsetest kultuuriliikumistest paelub just see suund noori arhitekte ja linnaplaneerijaid eriliselt. Kui lähemalt uurida - see pole keelatud, aga ka mitte soositud -, on samuti selge, miks väga vähesed (kui üldse mõni) positsiooni saavutanud professionaalidest selle liikumise vastu huvi üles näitavad ning miks neid sel juhul sageli tõsiselt ei võeta.

Loe edasi

Michael Sorkin. Linnadisaini lõpp(eesmärgid)

Linnadisain (urban design, UD) on jõudnud tupikusse. Ta on võõrdunud nii teoreetilisest debatist, kui ka tõsielu reaalsusest, mis hõlmab eksponentsiaalset ja transformeerivat maailmalinnade kasvu, teda kammitsevad nostalgia ja fatalism. Ta on järjest vähem võimeline leidma leidlikke lahendusi linnade ja linnakodanike morfoloogilistele, funktsionaalsetele ja inimlikele vajadustele. Samal ajal kui ülesanded muutuvad keerukamaks ja pakilisemaks, on eriala peavoolustunud, muutudes potentsiaalselt laiast ja lootusrikkast kontseptuaalsest kategooriast järjest enam paindumatuks, piiravaks ja igavaks vanade tavade järgimiseks.

Loe edasi

1

2008-08-07

MärksõnaRaha

MärksõnaRuum