Arutelu selle artikli le

MärksõnaEesti ajalugu

Kavandatava vabadusristi monumendi vastu

Prindi

Amar Annus,
Emil Urbel
ja kõik mõttekaaslased

1

Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega 19. juunil 1925. Vabadusristi võib uuesti välja anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul, alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest.

Muude hulgas sai Vabadusristi III liigi 1. järgu autasu ka Itaalia peaminister Benito Mussolini 29.04.1925. See asjaolu saab monumendi rajamise korral lausa maiuspalaks Venemaa propagandamasina arhitektidele, kes soovivad kujutada Eestit fashismi õilistava maana, ning võib tekitada probleeme ka Euroopas. Võiks isegi öelda, et paremat kingitust idanaabri ideoloogidele on raske teha. Vt. "Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid" (doc).

Samal teemal on Eestis arutletud varemgi.

Vabadusristi aumärgid kujundas kunstnik Nikolai Triik (1884-1940). Eeskujuks olid Soome Vabadusrist ja Saksa Ordu kõrgmeistri rist. Natsismisümboli haakristi kõrgaeg langeb seega ajaloos hilisemasse perioodi, kuid tänasel päeval võib mõningase retuššeerimise korral teha vabadusristist hõlpsasti haakristi, mis jällegi on vesi natsiküttide veskile, vt. RAOUL KURVITZ: vabadus- ja natsiristi sarnasus võib hakata segadust külvama.

Viimaks, monument on ideeliselt ja kunstiliselt küündimatu. Vt. K. Kodres "Küündimatusega tasutud auvõlg"

Sellist laadi monumente püstitati Euroopas viimati sada aastat tagasi, Saksamaal ka mõni aastakümme hiljem. Vabadusristi autasu väljaandmine lõpetati teatavasti 1925. aastal ning viimane elusolev Vabadusristi kavaler Karl Jaanus suri 6. oktoobril 2000. Vabadusristi sümbol kuulub selgelt minevikku ning selliselt esitleb kavandatav monument Eesti iseseisvust ja suveräänsust selgesti minevikku, mitte tulevikku kuuluva nähtusena. Samuti tekitab küsimusi asjaolu, et vabadusristi monumendi kavand kujutab VR II liigi 1. järgu autasu "Isikliku vapruse eest", mida senini ei ole antud mitte kellelegi, ka mitte Mussolinile. Kas monument kujutab Eesti vabadussõdalase seni mitte veel tegelikkuses eksisteerinud vapruse järku? Seega, praegune Vabadusristi monumendi kavand ei ole ei kaasaegne ega rahvast liitev ning ei vasta võistlustingimustele (PDF).

Lisaks ähvardavad 80-aasta taguse aumärgiga seonduvad ajaloolised asjaolud ja selle kujundus muuta taaskord ühe Eesti monumendi agressiivse ideoloogilise kihutustöö vahendiks nii kodu- kui välismaal.

1

2008-02-16