Teemad

Püha Antoniuse kiusatus

Prindi

(KK) + Hugo Pettai

1

GENEETILISELT MUUNDATUD TOIT

Geneetiliselt muundatud toiduks nimetatakse toitu või toiduaineid, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid). GMO-D ON BAKTERID, TAIMED, LOOMAD VÕI SEENED, mille “organismi ehituskive” ehk geene on inimkäe poolt muudetud moodsate geenitehnoloogiliste meetoditega. Tähtis on aru saada, et geneetiliselt muundatud toit ei ole pimedas, mulisevaid kolbe ja luitunud pealuid täis kongis töötavate alkeemikutest nõidade vaimusünnitis, vaid teadusmahuka tehnoloogia tagajärjel välja töötatud toode, mille eesmärgiks on parandada ühiskonna elukvaliteeti. Samasugune teadusmahukas tehnoloogia on meile andnud näiteks laserid ja arvutid. Tsitaadid on rebitud Keskkonnaministeeriumi infobukletist geneetiliselt muundatud toidu kohta. Aga see, kas tegemist on kuriteoga inimsoo ja eluslooduse vastu, polegi hetkel kuigi huvitav. Palju toredam oleks teada, miks ikkagi topitakse kala geene tomatisse ja kas selline tegevus pakub ka mingit sorti perversset rahuldust? Vastab taimefüsioloog Hugo Pettai:

Seda kõike võiks võtta kui kokakunsti...
Lähteaineid - mis iseenesest kõlbavad ka niisama süüa - üritatakse muundada millekski uueks. Samasugune on ka insenergeneetika. Üldiselt on geenidega manipuleerimisel mingi kindel, teadmisi, heaolu ja elukvaliteeti parandav eesmärk. Nauding... kui pizza, mille just küpsetasite, tuleb hea välja, tunnete ju rahulolu - täis kõht pole ainuvajalik. Ka nätskest käkist saab toitained kätte. Kala geeni tomatisse toppimine oli praktilises mõttes ebaõnnestumine ning vaevalt teadlased oma tulemust nautisid. Molekule, mis arktikakaladel takistavad rakkude külmumist, hakkasid ka tomatid sünteesima, aga loodetud külmakindlust need ei andnud. Kui roog ebaõnnestub, üritatakse vaadata, kuidas järgmine kord paremini teha. Insenergeneetika on sama palju perversne, kui seda on kokkamine. Üle vindi võib keerata muidugi iga asjaga.

Ja-jaa, kes on lugenud Pinocchio pabereid, sellel peaks tekkima asja vastu huvi. Mida saab isegi veelgi takka lükata. Kirikiri esitleb: täna ainult täna: sajanditevanused teaduseimed - BESTiaarium:

Bestiaarium on see kõik vaid ainult nime pärast. Bestia on elajas. Aga mis hetkel saab inimesest loom, loomast inimene? Tegelikult ei huvita ju kedagi lendav tomat vaid hoopis lendav inimene. Siinkohal tuleb olla tänu võlgu Wellsile ja ühe teatud saare omaniku nimekaimule Gustave Moreaule, kellele meeldis maalida veidraid olendeid. Erilised tänud Alan Moore’ile. Minu isiklik top five. Mitte mingis erilises järjestuses.

Ta tundus just merest tulnuna
Ta juuksed ja huuled
Lõhnasid kuni hommikuni mere järele
Ta langev ja tõusev rind oli nagu meri.

See oli Waterhouse’i diplomitöö.

See on saatuslik naine, keda Gustave Moreau oma maalidel pidevalt kujutas. Bütsantslik, sümbolistlik. Moreau vihkas naisi.

Oidipus ja Sfinks. Pehme kallistus pärast seda, kui mees on vastanud mõistatusele. Sfinks nähtavasti ei hävita ennast vaid tahaks Oidipusele sünnitada poegi ja tütreid.

Selle maalis Fernand Khnopff, ta üritas tabada asjade hinge.

Boschist see kõik alguse saigi.
Ja kui siin mainiti juba kultuuritehnoloogia juures William Blake kirjutisi, siis ei saa geenitehnoloogia juures temast samuti mööda minna. Here be dragons.

1

2004-03-05