MärksõnaEluteadus

Greenpeace’i reis “Toxic Tour”

Prindi

.

1

Greenpeace’i reis “Toxic Tour” Läänemerel oktoobris 2006. Euroopa Liidu kemikaalimääruse REACHiga seonduva kampaania tutvustus.

Reisi eesmärk

Praegu on aeg, kus maailm ootab huviga kõige suurejoonelisema keskkonnaalase seadusandluse - EL kemikaalimääruse REACH - lõpliku hääletamise tulemusi. REACH’i lõplik hääletus toimub sellel sügisel/talvel, pärast seda saab temast kohustuslik seadus kõikidele EL liikmesriikidele. REACHist saab kemikaalide ja nende ohutusega seonduva reguleerimise uuenduslik näide tänapäevamaailmas. Greenpeace on otsustanud jälgida hoolega seadusandluse vastuvõtmist ja püüda seda omalt poolt maksimaalselt mõjutada, kuna see seadus võiks koondada kõik üksikud võitlused mürgiste jäätmete vastu üheks enamikke kemikaale hõlmavaks seaduseks, mis teeks maailma meie ümber palju ohutumaks - seda nii keskkonna kui inimtervise jaoks.

Me oleme kõik kuulnud lugusid mürgistest jäätmetest ja kemikaalisaastest. Samuti lugusid sellest, et nt jääkarude ja hüljeste organismidest on leitud palju püsivaid kemikaale. Paljud kemikaalid jõuavad meie toitu ja ka meie kehadesse. Kui nad ei satu meie organismi toidust, satuvad nad sinna otsesest kokkupuutest nende toodetega, mis ümbritsevad meid igapäevaelus.

1940-ndatel aastatel toimus keemiatööstuse plahvatuslik kasv. 1980-ndateks oli turul üle 100 000 kemikaali. Alles 1981.a. hakati Euroopas nõudma keskkonna- ja terviseohtude määratlemist enne kemikaali turuletoomist. Kuid need kemikaalid, mis olid kasutusel juba varem - nendele see nõue kehtima ei hakanud; samas moodustavad need kemikaalid u 97% tänapäeval kasutatavatest. Neid ei ole süstemaatiliselt uuritud ega registreeritud. Juba 1950-ndatel avastati, et kemikaalid jõuavad keskkonda ja inimorganismi, verre - nt. 1951 avastati rinnapiimas DDT. Niisiis me teame, et kemikaalid jõuavad inimesse ja keskkonda. Teame ka, et paljud neist on kahjulikud ja ladestuvad väga pikaks ajaks organismi ja keskkonda.

Greenpeace’i REACHi kampaania raames tehtud analüüsid on näidanud, et toksilised ained on nii meie mobiiltelefonides (leegisummutid), seljakottides (vett tõkestavates ainetes), põrandakatetes (ftalaadid) jne. Oleme leidnud saasteaineid nii vihmavees kui kodutolmus ja isegi rasedate veres ja loodete nabaväätides. Kokkuvõttes võib väita, et maailmas polegi sellist ohutut kohta, kus me oleksime kaitstud kokkupuudete eest ohtlike kemikaalidega.

Praegu on meil ainulaadne võimalus

Meil on praegu võimalus seda olukorda muuta! EL liikmesriigid on tunnistanud lõpuks, et kemikaalikriisi peab lahendama hakkama ja EL tasandil on plaanis võtta vastu uus kemikaalimäärus, REACH. Idee on lihtne, kuid seda pole varem kunagi rakendatud: registreerida (Register) kõik kemikaalid ning paluda tööstusel esitada andmed, mis on vajalikud hindamiseks (Evaluation). Selline hindamine aitaks tuvastada kõige mürgisemad ained, nt sellised, mis on püsivad, bioloogiliselt kuhjuvad ning toksilised (PBT ained) ja samuti sellised, mis on kantserogeensed (st vähkkasvajat tekitavad), mutageensed (st kahjustavad inimese pärilikkuseainet, DNA-d) või kahjustavad reproduktiivsüsteemi (võimet saada lapsi) (KMR ained). Selliste ainete tootjad peavad hakkama taotlema luba (Authorisation) nende kemikaalide (Chemicals) tootmiseks.

REACHi abil tuvastatakse kõige ohtlikumad kemikaalid nende andmete põhjal, mis konkreetse aine kohta esitatakse ning antakse aine ohtlikkusele hinnang. Need kemikaalid moodustavad nn musta nimekirja ja poliitiline võitlus käib selle üle, millistel tingimustel neid kemikaale toota ja kasutada saab, nimelt kas antakse kasutusluba või nõutakse ohutu alternatiivi (asenduse) kasutamist.

On täiesti ilmne, et vajaliku riskihindamise teostamine võtab meeletut aega. Me teame ka, et tööstus on selles valdkonnas "kodus" ja on võitnud palju kohtuasju ka riiklike keskkonnaametite kaebuste vastu oma toodete kaitsmiseks.

Greenpeace leiab, et peaksime tegema oma panuse ohutu mängu peale. Me arvame, et tavalist tervet mõistust kuulates on loomulik, et peaksime valima esimesena olemasolevate ohutute alternatiivide kasutamise! Kui on olemas ohutum asendusaine, ei tohiks ühelegi tootjale jääda õigus toota ja kasutada mürgist ainet! Selle lihtsa põhimõtte rakendamine ongi peamiseks kampaania nõudmiseks.

Meil on palju kaasamõtlejaid ja sõpru

Asendusained on turul olemas ja mitmed suured firmad, nagu M&S, H&M, IKEA, Reebok, Sony on juba paljud mürgised ained ohututega asendanud. Nad on isegi teinud Greenpeace-‘iga koos näidisshow Euroopa Parlamendis, tutvustades tooteid, milles on asendatud toksilised leegisummutid, ftalaadid ja raskemetallid. Ka jaemüüjad tahavad ohutumaid tooteid, et öelda oma klientidele, et nad panustavad ohutu tuleviku peale.

Praegu on võimalus tegutseda ja suur muutus läbi viia. 10-ndal oktoobril 2006 hääletas EL keskkonnakomisjon REACHi muudatusettepanekute üle ja hääletas tugeva REACHi poolt! Novembris peab kogu Euroopa Parlament andma teist korda oma arvamuse REACHi suhtes ja detsembris on lõpuks ministrite nõukogu kord.

Esimesel määruse eelnõu lugemisel hääletasid parlamendisaadikud asenduspõhimõtte poolt. Enamik saadikuid andis ka oma hääled selle poolt, et toksilistele ainetele tehakse asendusplaanid ja et iga luba oleks ajaliselt piiratud. Kahjuks enamik ministreid ignoreeris parlamendisaadikute soovi, kuigi parlamendisaadikud on avalikkuse poolt valitud rahvaesindajad. Ministrid otsustasid, et REACHi kohustuslik asenduspõhimõte peab hõlmama vaid PBT aineid (püsivad, bioloogiliselt kuhjuvad ja toksilised ained). KMR ained (kantserogeensed e.vähki tekitavad, mutageensed e. pärilikkust kahjustavad ja reproduktiivtoksilised e järglaste saamise võimet kahjustavad ained), mis moodustavad enamuse musta nimekirja toksilistest ainetest peaksid saama tootmis- ja kasutusloa isegi siis kui on olemas ohutumad alternatiivid. Me ei tohiks aga lasta sellel niimoodi minna!

Meie eesmärgiks on saada enamus parlamendisaadikuid toetama teisel lugemisel kohustuslikku asenduspõhimõtte rakendamist REACHis ning veenda ministried aktsepteerima inimeste tahet.

Greenpeace’i laev Arctic Sunrise külastab Põhjamaade ja Balti liikmesriike ja kogub vajalikku toetust sellele nõudmisele. EL liikmesriigiks on praegu Soome ja seetõttu kulmineerub kogu tegevus Helsingis/Soomes. Soomes on kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen see, kes juhib REACHi teemalisi läbirääkimisi. Soomes on valitsusvälised organisatsioonid koostanud ka tugevat REACHi nõudva petitsiooni. Sellele on alla kirjutanud 25 organisatsiooni, mis esindavad sadu tuhandeid liikmeid. Petitsioonis nõutakse efektiivset registreerimist, infoliikumist ja lubade väljastamisel asenduspõhimõtte rakendasmist.

Arctıc Sunrise - “Toxic Patrol”, 16. oktoober 2006, Tallinnas

Reisi motoks on toksiliste kemikaalide kontrolli all hoidmine - sellest ka nimi: mürgipatrull.

VERE TESTIMINE

Neli tuntud inimest Eestis - kirjanik Maimu Berg, teleajakirjanik Vahur Kersna, laulja Liisi Koikson ja ökoteoreetik Marek Strandberg -

nõustusid olema veredoonoriteks ning lubasid analüüsida oma verd selles leiduvate kemikaalide suhtes. Lätis, Eestis ja Soomes on plaanis avalikustada kampaania käigus läbi viidud vereanalüüside tulemused. Taanis on see juba toimunud ja testitute veres leiti nt. raskemetalle nagu elavhõbe, plastifikaatoreıd (nt DEHP), leegisummutitena kasutatavaid broomiühendeid, mida kasutatakse elektroonikas, sünteetilisi lõhnaaineid, mida kasutatakse parfüümides ja pesupulbrites jne. Isegi kui arvestada, et ainete kogused eraldi võttes võivad olla väikesed, on nende mõju sageli ka väikestes kogustes tugev ning nende koosmõju täiesti uurimata, võides tekitada kokteiliefekti, nagu alkoholikokteilide puhul. Samuti jäävad kahjulikud ained pikaks ajaks keskkonda - nagu seda on nähtud DDTga, mida leitakse tänapäeval ka nende inimeste verest, kes on sündinud peale antud riigis DDT kasutamise keelamist.

1

2006-10-15