Teemad

Eesti põlevkivitööstuse elutsükli analüüs

Prindi

Olga Gavrilova, Tiina Randla, Leo Vallner, Raivo Vilu, Marek Strandberg

1

Põlevkivi varjatud ohud.

Sissejuhatus uurimusse „LifeCycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry” Eestimaa Looduse Fond, Tallinna Tehnikaülikool

Sissejuhatus

Põlevkivi globaalsed ressursid ületavad nafta tagavarasid mitmekümnekordselt. Samas on Eesti ainuke riik maailmas, kus põlevkivi - madala kütteväärtusega fossiilset kütust arvestatavas koguses kasutatakse. Veelgi enam, põlevkivi on Eesti elektritootmise monopoolne kütus ja seda vaatamata sellele, et põlevkivielektri tootmise summaarne energeetiline efektiivsus on kohatult madal - umbes 15%.

Madala efektiivsuse põhjus on proosaline - elektritootmise kõrvaltulemina tekkivale soojusele puudub suurte elektritootmismahtude juures kohapealne kasutus. Samas on need soojuskaod paratamatud, sest madala kütteväärtusega põlevkivi ei ole majanduslikult mõttekas vedada kaevanduste vahetust lähedusest kaugemale. Kuna põlevkivi lasub Eestis suhteliselt õhukese kihina, siis on suuremastaapne põlevkivi kasutamine seotud suuremastaapse keskkonnamõjuga. Igal aastal laienevad kaevandused ja karjäärid 3-5 km2 võrra, igal aastal pumbatakse maapõuest välja kaugelt üle 100 miljoni kuupmeetri pinna- ja põhjavett, mis on kaasa toonud regionaalse veeringe mittejätkusuutlikkuse.

Samas tuleb tunnistada, et Eestis pole ilmselt teist probleemideringi, mille kohta liiguks ringi rohkem müüte ja arusaamatusi, kui seda on põlevkivi. Kuna kogu pärastsõjajärgse aja on Eesti energeetika olnud tingimusteta põlevivikeskne, siis pole ehk ka midagi imestada, et ei tahetagi kõike teada ega uuesti analüüsida. Põlevkivi on Eestis olnud ja ta jääb ka edaspidi, sest.... põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus ja seda tuleb kasutada.

Käesolev uurimus avab põlevkivi kasutamisega seotud varjatud ohte ja riske kahes mõttes. Ühelt poolt on tegu tõepoolest kõige ehtsama varjamisega nii Eesti põlevkivitööstuse, põlevkivi kasutajate kui ka valitsuse poolt, kuna põlevkivi kasutamisega seotud ohud ja varjuküljed on sageli alatähtsustatud ning kõiki võimalikke ohte pole isegi vaevutud analüüsima. Eesti suurim põlevkivist energiatootja ja ühtlasi ka Eesti suurim saastaja - Eesti Energia AS - on olnud põlevkivienergeetika olelusringi hindajaks. 2005 aastal valminud analüüsi rahastajaks oli ka Euroopa Liidu Life Environment programm. Kui seda programmikava avalikkusele tutvustati, puudus selles põlevkivikaevandamise põhjaveemõjude arvestus, sest olelusringi analüüsi alustati mitte kaevandamisest vaid põlevkivi põletamisest elektrijaamades!

Teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta ja eelkõige põlevkivikasutuse mõjude kohta Eesti põhjaveeseisundile on olnud ajendiks ka käesoleva töö koostamisel. Põlevkivitööstuse keskkonnamõjusid on hinnanud kõik Eesti teadlastepõlvkonnad pärast teist maailmasõda. Põlevkivi kaevandamise ja kasutuse kohta on kogutud terved mäed andmeid. Küsimus pole andmete puuduses, küsimus on selles, et põlevkivienergeetika "lummus" on olnud nii suur, et osa vägagi selgetest järeldustest on jäänud tegemata, osade puhul on silmad lihtsalt kinni pigistatud. Muidugi oleks vale ka mitte märgata probleemipuntra interdistsiplinaarset keerukust. Põlevkivienergeetika objektiivseks hindamiseks on vaja geoloogia, ökoloogia, soojus- ja elektroenergeetika ning majanduse alast kompetentsi ühekorraga. Kui puudub "sotsiaalne tellimus", on väga raske nende erialade inimesi, nii erinevaid kompetentse saada "ühe mütsi" alla.

Kõik kasutatud allikmaterjalid, millest lähtuvalt on koostatud käesolev uurimus,on avalikud. Kahjuks ei õnnestunud saada kõiki algandmeid, mis tegelikult olemas on, mida aga kas siis lihtsalt kiivusest või teadlikult ebaseaduslikult keelduti uuringuks andmast.


Loe edasi ELFi lehelt: http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/eesti-polevkivitoeoestuse-elutsuekli-analueues


Uurimuse teostasid: Olga Gavrilova, Tiina Randla, Leo Vallner ja Raivo Vilu Tallinna Tehnikaülikoolist
Marek Strandberg ELFi Nõukogu esimees
Tallinn 2005

1

2006-10-06