Anzu eepos

Prindi

Akkadi keelest Amar Annus

1

TEINE TAHVEL

"Sähvata teele, sea kindlaks tähtaeg,
jumalatele, kelle ma loonud, too välja valgus,
tee täielikuks, ärata oma lahinguvõimed,
välkugu sinu metsikud tuuled, mingu ta peale!
Tiivuline Anzu alista,
kasta maad, kus see loodud, tema elupaik laiali paiska,
soomusrüü raksatagu tema peale,
sinu metsik lahing ragisegu tema vastu,
tõkestagu teda täiesti pööristuuled!
Vinnasta vibu, nool muutugu talle mürgiks,
deemonlikuks teisenegu su kehakuju,
läkita udupilv, et su nägu ta ära ei tunneks,
sinu kiiritus mingu ta peale,
sinu rünnak olgu ülev, kiirgus sellele tekkigu!
Ärgu paistku päike tema peale,
hele päev pöördugu talle pimeduseks,
hävita tema hing ja Anzu alista,
tuul tema sulgi rõõmusõnumiks kandku
Ekuri templisse, su isa Enlili juurde!
Mägede keskele vihma ja ärevust vii,
kurja Anzu hing lõika ära,
kuninglus sisenegu Ekuri,
isale, sinu sigitajale, pöördugu tagasi riitused,
saagu olema, tekkima eluasemed,
neljas maailmaääres raja oma kultuspaigad,
sinu kultuspaigad astugu sisse Ekuri,
tee ennast säravaks jumalate ees, oma nimi vägevaks!"

Oma ema kõnet kuulas kangelane,
raevust värisedes selle mäe poole rändas.
Bel rakendas seitse lahingut,
kangelane rakendas seitse metsikut tuult,
põrmu tantsitavad seitse pööristuult,
ta tõstis metsiku tapluse, lahingu valmistas,
lahinguks ta kõrval olid valmis tormituuled.

Mäe veerel Anzu ja Ninurta üksteist nägid,
nägi teda Anzu, raevutses ta suunas,
hambaid kiristas tormideemoni kombel, tema hiilgus kattis mäge,
raevutses lõvi kombel, vihast võetud,
oma südame marus hüüdis kangelasele:
"Ma viisin minema kõik riitused,
ja kõikide jumalate ülesandeid määran mina -
kes oled sina, et sa minuga võitlusse tuled, anna endast aru!"

Kiirustas vastu ja väljus temast ta suu sõna,
Anzule vastas kangelane Ninurta:
"Mina olen Ninurta, [Duranki jumala] tugi,
avara maa alalhoidja, Ea, saatuste kuninga
määratult lahingusse sinuga ma tulin, sinu mahatallaja!"

(JPEG)

Kuulas Anzu tema suu sõna,
mägede keskel oma pöörase karje heitis.
Pimedus asetus, kattusid mägede palged,
Šamaš, jumalate valgus, sügavpimedaks muutus,
rünnakud möirgasid, Anzu märgiks ta karje,
sõja ja lahingu keskel otsustav võitlus lähenes, veetulv suurenes,
relvad tõsteti üles, veres nad kümblesid,
surmapilved vihmutasid, välkusid nooleotsad,
tormles nende vahel müristav sõda.

Vägev, hiilgav Mami poeg,
Anu ja Dagani tugi, Ninšiku armastatu,
vinnastas vibu, pilliroonoolega täitis,
vibu rinnalt pilliroonoole kihutas,
see ei jõudnud Anzuni, pilliroonool tuli tagasi,
Anzu hüüdis tema peale:
"Kae pilliroonool, mis sa tuled, tagasi oma tihnikusse,
vibu tüvi oma metsadesse,
vibunöör lamba soolde, suled lindudele tagasi,
siin see, kes hoiab jumalate saatustetahvlit oma käes!"
Kihutas vibunöör nooli, kuid need ei jõudnud ta kehani,
jäi surmvaikseks lahing, katkes võitlus,
lõppesid relvad ja mägede keskel need Anzut ei alistanud.

Ta hüüdis Šaruri ja sõnaga käskis teda:
"Korda need teod, mida nägid, Ninšiku Eale:
isand Ninurta Anzu sisse piiras,
Ninurta on kaetud taplusetolmuga,
[kangelane] on kaetud sõjalaagritolmuga,
vinnastas vibu, pilliroonoolega täitis,
vinnastas vibu, pilliroonoole ta poole kihutas,
see ei jõudnud Anzuni, pilliroonool tuli tagasi,
Anzu hüüdis tema peale:
"Kae pilliroonool, mis sa tuled, tagasi oma tihnikusse,
vibu tüvi oma metsadesse,
vibunöör lamba soolde, suled lindudele tagasi,
siin see, kes hoiab jumalate saatustetahvlit oma käes!"
Kihutas vibunöör nooli, kuid need ei jõudnud ta kehani,
jäi surmvaikseks lahing, katkes võitlus,
lõppesid relvad ja mägede keskel need Anzut ei alistanud."
Šarur au andis, ülesande enesele võttis,
lahingu sõnumi kandis Ninšiku Eale,
kõik, mida isand oli öelnud, Eale kordas:
"Isand Ninurta Anzu sisse piiras,
Ninurta on kaetud sõjalaagritolmuga,
vinnastas vibu, pilliroonoole ta poole kihutas,
see ei jõudnud Anzuni, pilliroonool tuli tagasi,
Anzu hüüdis tema peale:
"Kae pilliroonool, mis sa tuled, tagasi oma tihnikusse,
vibu tüvi oma metsadesse,
vibunöör lamba soolde, suled lindudele tagasi,
siin see, kes hoiab jumalate saatustetahvlit oma käes!"
Kihutas vibunöör nooli, kuid need ei jõudnud ta kehani,
jäi surmvaikseks lahing, katkes võitlus,
lõppesid relvad ja mägede keskel need Anzut ei alistanud."

Kuulis Ninšiku oma poja sõnu,
ta hüüdis Šaruri ja sõnaga käskis teda:
"Korda oma isandale minu suu sõna ja juttu,
kõik, mida ma ütlen, pane tema jaoks tähele:
lahingul ära puhata lase, oma võit pane maksma,
väsita teda, et marutuule keskel ta oma tiivad heidaks,
võta kätte, isand, oma nooled pärapoolelt,
lõika tema tiivad paremalt ja vasakult, raiu maha,
nähku ta oma sulgi ja see viigu talt kõnevõime,
"Sulg sule peale!" ta hüüab, ära teda karda,
vinnasta vibu oma rinnalt, lennaku pilliroonooled kui välgud,
tiivad ja suled nagu liblikad hõljugu!
Hävita tema hing ja Anzu alista,
tuul tema sulgi rõõmusõnumiks kandku
Ekuri templisse, su isa Enlili juurde!
Mägede keskele vihma ja ärevust vii,
kurja Anzu hing lõika ära,
kuninglus sisenegu Ekuri,
isale, sinu sigitajale, pöördugu tagasi väed,
saagu olema, tekkima eluasemed,
neljas maailmaääres raja oma kultuspaigad,
sinu kultuspaigad astugu sisse Ekuri,
tee ennast säravaks jumalate ees, oma nimi vägevaks!"

Šarur au andis, ülesande enesele võttis,
lahingu sõnumi kandis oma isandale,
kõik, mida Ea ütles, kordas temale:
"Lahingul ära puhata lase, oma võit pane maksma,
väsita teda, et marutuule keskel ta oma tiivad heidaks,
võta kätte, isand, oma nooled pärapoolelt,
lõika tema tiivad paremalt ja vasakult, raiu maha,
nähku ta oma sulgi ja see viigu talt kõnevõime,
"Sulg sule peale!" ta hüüab, ära teda karda,
vinnasta vibu oma rinnalt, lennaku pilliroonooled kui välgud,
tiivad ja suled nagu liblikad hõljugu!
Hävita tema hing ja Anzu alista,
tuul tema sulgi rõõmusõnumiks kandku
Ekuri templisse, su isa Enlili juurde!
Mägede keskele vihma ja ärevust vii,
kurja Anzu hing lõika ära,
kuninglus sisenegu Ekuri,
isale, sinu sigitajale, pöördugu tagasi väed,
saagu olema, tekkima eluasemed,
neljas maailmaääres raja oma kultuspaigad,
sinu kultuspaigad astugu sisse Ekuri,
tee ennast säravaks jumalate ees, oma nimi vägevaks!"

Kuulas Bel Ea Ninšiku sõna,
raevust värisedes selle mäe poole rändas.
Isand rakendas seitse lahingut,
kangelane rakendas seitse metsikut tuult,
sõjalaagri põrmu tantsitavat seitse pööristuult,
ta tõstis metsiku tapluse,
lahingut valmistas,
lahinguks ta kõrval olid valmis tormituuled.

KOLMAS TAHVEL

Kaks esimest rida ebaselged, võitluse kirjeldus.

Võitluse relvastus [... ... ... ... ... ... ... ... ... ...],
lahingu sõjariistad [... ... ... ... ... ... ... ... ... ...]
hävitusega üksteist lööma panid [... ... ... ... ... ... ...]
tema palangu metsik kõrvetus [... ... ... ... ... ... ...].
Neljale tuulele torm [... ... ... ... ... ... ... ... ... ...],
relvad üksteise vastu peksid kohutavas enesekaitses,
tapluse higis kümblesid mõlemad,
väsis Anzu, marutuule keskel ta oma tiivad heitis,
võttis isand kätte oma nooled pärapoolelt,
lõikas tema tiivad paremalt ja vasakult, raius maha,
nägi ta oma sulgi ja see viis talt kõnevõime,
"Sulg sule peale!" ta hüüdis, pilliroonool lendas ta poole,
nool läbistas tema südame talad,
tiiba ja sulge pani ta sisenema noole.
Südame ja kopsud läbistas nool,
ta tappis mäed, nende keskele vihma ja ärevust viis,
Ninurta tappis mäed, nende keskele vihma ja ärevust viis.
Ta kastis oma raevus avara maa,
ta kastis mägede aasad ja kurja Anzu tappis.
Kangelane Ninurta jumalate saatustetahvli oma kätte sai tagasi,
oma rõõmusõnumi märgiks
Anzu sulgi kandis tuul.

Tema märki nägi Dagan ja rõõmustas,
hüüdis kõiki jumalaid ja rõõmsalt lausus:
"Tugev üle möirgas Anzu tema mäel,
jumalate Anu ja Dagani relvad oma kätte sai tagasi,
minge tema juurde, et ta võiks tulla meie juurde,
ta rõõmustagu, tantsigu ja tehku pidu!
Ta seisku koos jumalatega, oma vendadega, ja kuulgu saladust,
ta kuulgu tõesti jumalate saladust,
[Anunnakid] koos jumalatega, tema vendadega, annetagu talle väed!

[Ea] oma suu avas ja ütles,
Daganile sõna kõneles:
"Vett [kallates] tema kaela, kui oli ta nülginud, naha talt võttis,
kui ta mägede keskel kurja Anzu tappis,
kangelane Ninurta jumalate saatustetahvli oma kätte sai tagasi.
Saada tema juurde keegi, et ta tuleks sinu juurde,
saatuste tahvel asetagu ta sinu põlvedele!"

1

2008-09-14

MärksõnaKirjandus

MärksõnaLuule

MärksõnaSõda