MärksõnaEluteadus

Uuest metsaseadusest

Prindi

.

1

Tunnuslaul "Metsareformierakonnale":


9. juuni 2008: EKO ja Keskkonnaministeerium saavutasid metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu osas kokkuleppe

5. juunil 2008 toimus Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koja (EKO) ja Keskkonnaministeeriumi esindajate vaheline arutelu metsaseaduse muutmise teemal.

Kohtumise eesmärk oli nii kehtiv seadus kui ka seaduseelnõu üle vaadata tasakaalustatud metsakasutuse, keskkonnariskide maandamise ja paindlike majandamisvõtete (sh püsimetsamajandus) osas.

Arutelu tulemusel ühtlustati seisukohti ja leiti ühiselt, et metsade majandamise lahutamatu osa on erinevate keskkonnaaspektidega arvestamine. Mõlemad osapooled leidsid, et metsa tuleb suhtuda kui ökosüsteemi ning selle kasutamine peab olema läbimõeldud.

Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu osas saavutati kokkulepe järgmistes punktides:

* Taastatakse metsade kinnistuülene majandamine, et vältida metsaomanike huvide konflikte ja metsade seisundi kahjustamist.

* Raieparameetrid jäetakse seadusesse praegusel kujul.

* Keskkonnaseisundi kaitseks oluliste metsade kaitse infiltratsioonialadel ja survelise põhjaveega aladel sätestakse seaduses.

* Valikraie. Väljaspool kaitsealuseid objekte võib valikraiet teha vaid uuendusraiele kehtestatud tingimustele vastavas metsas. Kaitsealustel objektidel võib valikraiet teha vastavalt kaitse-eesmärkidele.

* Säilikpuud. Elustiku mitmekesisuseks jäetavate puude arvult maksimaalne piir kaotatakse.

Metsamajanduse planeerimine osas leiti, et seaduseelnõus sätestatakse, et metsa majandamise aluseks on inventeerimisandmed, metsa inventeerimisega kaasneb alati ka metsamajandamiskava koostamine, v.a. juhul, kui metsaomanik kavast keeldub. Kava ei kehtestata ega kinnitata. Keskkonnateenistus lähtub kehtivatest inventeerimisandmetest.

Riigimetsamaa osakaalu vajadust metsaseaduses ei sätestata, vaid seadus delegeerib selle metsanduse arengukavale, kus kirjeldatakse ka selle saavutamise üldist mehhanismi. Seaduse seletuskirjas esitatakse analüüs, miks ja kuidas riigimetsamaa edaspidi kujuneb, s.h. analüüs metsaseaduse § 81 tähendusest.

Riigi roll avalike huvide kaitsel või ulatusliku negatiivse keskkonnamõju korral. Ulatusliku negatiivse keskkonnamõju vältimine on osa avalikest huvidest ja avalike huvidega arvestamist võimaldab keskkonnaministeeriumi hinnangul haldusmenetluse seadus. Ametnike haldusmenetluse koolitus keskkonnateenistuste ametnikele on ministeeriumi jaoks väga oluline.

Kohtumise protokoll: http://www.elfond.ee/uudised/article_id-690

või

http://www.envir.ee/2393

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring.

Info:

Ivar Tamm ELF juhatuse liige tel. 58340638

Kaupo Kohv ELF metsaspetsialist tel. 53497924

Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja 626 2920 marku.lamp@envir.ee


Täiendatud Eestimaa Looduse Fondi 3. aprill 2008 pressiteatega.

ELF on murelik Eesti metsade tuleviku pärast

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avaldab oma muret Eesti metsade tulevikku reguleeriva seadusandluse pärast. Keskkonnaministeerium on ette valmistanud metsaseaduse muutmise eelnõu, mis arvestades muudatuste olemuslikku olulisust, on sisuliselt uue metsaseaduse eelnõu. ELFi arvates on metsaseaduse uus muutmine sarnaselt eelnevatele ettevalmistatud kiirustades ja ilma pädevate analüüsideta, mis nii olulise valdkonna seadustega reguleerimisel on hädavajalikud.

ELF-i arvates soovitakse uue metsaseaduse eelnõuga raiemahtude suurendamise kaudu rahuldada tööstuse vajadusi. Tasakaalustatud metsakasutus (sh püsimetsamajandus) ja väikemetsaomanike huvid (sh tegelike kulutustega arvestamine maksudes) on seaduse muutmises selgelt tagaplaanil, et mitte öelda arvestamata. Tegemist on metsaseaduse kolmanda muutmisega kolme viimase aasta jooksul. ELFi hinnangul puuduvad ka seekordse metsaseaduse muutmisprotsessis selged analüüsid, milline on seadusmuudatuste võimalik mõju metsale kui elukeskkonnale, samuti metsaressursi kasutuse jätkusuutlikkusele. Kõige olulisemad muutused ettevalmistatavas metsaseaduses on raievanuste e. võimalike raiemahtude väljaviimine Riigikogu pädevusest, planeerimise printsiibi kaotamine metsade majandamisel, kaitsemetsade kategooria kaotamine koos osade keskkonnakaitseliselt oluliste metsade väljajätmisega uuest metsaseadusest.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) peab ka vajalikuks rõhutada, et kolme aasta jooksul on ELF koos teiste keskkonnaorganisatsioonidega teinud metsaseaduse parandamiseks kümneid muudatusettepanekuid, millest kõiki sisulisi on keskkonnaministeeriumi poolt aga ignoreeritud.

Uus metsaseadus sarnaselt kehtivale ei lähtu arusaamisest, et metsade majandamise lahutamatu osa on erinevate keskkonnaaspektidega arvestamine. Metsa majandamine peab olema planeeritud ja seejuures tuleb metsa suhtuda kui ökosüsteemi, mitte kui puude kogumisse.

Kui keskkonnaministeerium tõesti tahaks erametsaomanikele metsamajandamist mitmekülgsemaks ja paindlikumaks muuta, siis tegeleks ta prioriteetselt metsaseaduse muutmise asemel metsaomanike maksustamise küsimustega ning lageraiest paindlikumate metsamajandusvõtete lubamisega, eelkõige turberaie ja püsimetsanduse seadusesse tagasitoomisega. Nii kaua kuni keskkonnaministeerium otsib võimalusi raiete planeerimise kaotamiseks ja lageraie kui metsamajandamisvõtte lõplikuks kinnistamiseks ei võitle keskkonnaministeerium kindlasti mitte metsaomaniku eest, vaid siiski eelkõige metsatööstuse lühiajaliste eesmärkide nimel.

Kaupo Kohv
ELF metsaspetsialist
tel. 53497924


Tere,

Eelmise nädala reedel avaldas Eestimaa Looduse Fond (ELF) pressiteate, mis väljendas tõsist muret meie metsade tuleviku pärast. Püüame siinkohal seda muret leevendada ja probleemkohti rohkem lahti seletada.

Metsaseaduse muutmisega alustati juba rohkem kui aasta tagasi ja sealtmaalt on seaduse muutmise protsessis osalenud palju erinevaid metsasektori huvigruppe. Esitati palju ettepanekuid ja seaduse muutmine oli arutlusel keskkonnaministri poolt moodustatud metsandusnõukogus. ELF kuulub nii metsasektori huvigruppide kui ka metsandusnõukogu liikmete hulka ning nende ettepanekud on samuti olnud ühisel arutelul.

Olulisemad murekohad

ELF pressiteate kohaselt soovitakse metsaseaduse muudatustega suurendada raiemahtusid, et rahuldada tööstuse vajadusi. Keskkonnaministeeriumi eesmärk ei ole rahuldada ainult sektori ühe osapoole huvisid. Seaduse muutmise eesmärgiks on luua erametsaomanikule paremad võimalused oma metsa majandamiseks. Metsa majandamiseks on metsaseaduse kohaselt metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Ei saa nõustuda väitega, et seaduse eelnõu ei soodustaks tasakaalustatud metsakasutust (sh püsimetsamajandus). Võrreldes kehtiva metsaseadusega ei loo eelnõu püsimetsanduse viljelemiseks erinevaid tingimusi. Võib öelda, et antud seaduse muudatus leevendab metsaomanikule seatud bürokraatiat, mitte ei suurenda raiemahtusid tööstuse tarbeks.

Teiseks murekohaks on ELF välja toonud raievanuste väljaviimise Riigikogu pädevusest. Raievanused ei kao kuhugi ja need saavad olema kehtestatud metsa majandamise eeskirjas, mille muutmise korral läheb eeskiri suurele kooskõlastusringile täies mahus ehk kaasa saavad rääkida kõik ministeeriumid ja huvigrupid. Seetõttu ei ole keskkonnaministeeriumil kuidagi võimalik ainuisikuliselt raiemahtusid muuta.

Veel on küsimusi tekitanud metsakategooriate sh kaitsemetsade regulatsiooni välja jätmine metsaseadusest. Metsakategooriatel metsaseaduseses puudub tänaseks sisuline tähendus. Kui vaadata kehtivas seaduses toodud kaitsemetsa või hoiumetsa määratlust, siis tegemist on looduskaitseseaduse alusel määratud kaitse- või hoiualaga. Metsaga kaetud alasid võetakse ka edaspidi kaitse alla, aga seda läbi looduskaitseseaduse. Erinevate alade kasutamise piirangud võivad olla sätestatud ka teiste seadustega.

Maksupoliitika kujundamine on siiski eelkõige Rahandusministeeriumi pädevus ja seda ei reguleerita metsaseaduse muutmisega. Keskkonnaministeeriumil on siin toetav roll läbi võimalike ettepanekute väljatöötamise.

Seega saab öelda, et muretsemiseks pole põhjust. Metsade juurdekasv ületab oluliselt raiemahtusid ning metsaseaduse muutmise eelnõu ei ole toomas selles osas olulisi muutusi. Metsaseaduse muutmist on palju arutatud ja oleme veendunud, et koostöös erinevate huvigruppidega oleme jõudnud parimate võimalike lahendusteni. ELF-ilt ootame ka edaspidi konstruktiivse koostöö jätkumist.

Marku Lamp
Keskkonnaministeerium
Metsaosakonna juhataja


Head metsahuvilised!

Olen pealtvaatajana jahmunud Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja M. Lambi avalikust vastusest ELF-ile ning sunnitud korrigeerima oma senist arvamust, et ministeeriumi metsandusnõukogus on olnud lihtsalt kommunikatsiooniprobleem. Kui osakonna juhataja arvamus esindab Keskkonnaministeeriumi seisukohta, siis pean tõdema, et küünilisemat metsanduspoliitikat pole selles asutuses viimase 15 aasta jooksul aetud.

See arvamus tugineb järgnevale:

1) M .Lamp: Ei saa nõustuda väitega, et seaduse eelnõu ei soodustaks tasakaalustatud metsakasutust (sh püsimetsamajandus). Võrreldes kehtiva metsaseadusega ei loo eelnõu püsimetsanduse viljelemiseks erinevaid tingimusi.

Seda tuleb lugeda nii: püsimetsandust, mis keelati ära metsaseaduse eelmise muutmisega, ei ole kavas ennistada ehk sisulise vastuse asemel kiidetakse, et teeme jah seda, mida ELF kritiseeris! Tahaksin siiski ükskord kuulda, kuidas on seotud deklaratiivne võimaluste paljusus ja säästlik metsandus olukorraga, kus püsimetsanduseks puudub isegi võimalus, kusjuures argumendid püsimetsanduse vastu on eranditult seotud puidutootmise ja puistu uuenemisega ning vaatenurga laiendamiseks või majanduslike alternatiivide otsimiseks ei ole riik mitte midagi ette võtnud. Ka põhiseaduse kontekstis huvitab mind, kas juhul, kui loodusvaral on olemas alternatiivsed kasutusvõimalused, üldse tohib neid kitsendada juhul, kui see ei ole selgesti seotud üldiste hüvedega. Näiteks teha metsaomaniku jaoks ebamugavaks oma metsa lagedaks mitteraiumine.

2) M. Lamp: Raievanused ei kao kuhugi ja need saavad olema kehtestatud metsa majandamise eeskirjas, mille muutmise korral läheb eeskiri suurele kooskõlastusringile täies mahus ehk kaasa saavad rääkida kõik ministeeriumid ja huvigrupid. Seetõttu ei ole keskkonnaministeeriumil kuidagi võimalik ainuisikuliselt raiemahtusid muuta.

Kontekstist kõrvalehiiliv vastus: ELF räägib ju keskkonnaaspektide arvestamata jätmisest, ainult viidates seejuures protseduurile. Arvan teadvat, et sisuliselt on kõneks puidu juurdekasvu kõverad, mille kohaselt meie männikuid tuleks justkui raiuda u. 60 aasta vanuses jms. Fakt on jällegi see, et ministeerium ei ole teinud ühtki liigutust, et lisada puidumassi maksimeerimisele mõni teine aspekt ja, nagu eelmises punktis juba öeldud, on põhimõtteliselt vale kirjutada metsaomanikule ette, et ta just puitu peab tootma. Miks mitte keskkonna- ja loodusväärtusi? Selles valguses on küüniline öelda, et pärast "saavad kõik kaasatud" - kuidas julgeb volitatud institutsioon oma praaktöö kohta öelda, et "teised saavad seda parandada"? ELF pealegi väidab, et ei saa ka: ettepanekuid lihtsalt ignoreeritakse.

3) M. Lamp: Veel on küsimusi tekitanud metsakategooriate sh kaitsemetsade regulatsiooni välja jätmine metsaseadusest. Metsakategooriatel metsaseaduseses puudub tänaseks sisuline tähendus. /.../ Metsaga kaetud alasid võetakse ka edaspidi kaitse alla, aga seda läbi looduskaitseseaduse.

Ilmselt ei saa enam kaunimalt öelda, et kaitsemetsad, koguni nende põhimõte, on sellega kaotatud! Kaitsemetsadel on olnud suur hulk erinevaid funtsioone, peamine ehk keskkonnaseisundi, sh. keskkonnast saadavate üldiste hüvede säilitamine ja parandamine. R. Costanza jt. öko-majandusteadlaste hinnangul on nende hüvede väärtus kaugelt suurem kui puiduväärtus. Looduskaitse, ja vastavalt ka looduskaitseseadus, on küll samuti üldistes huvides, aga ainult üks, elurikkuse väärtustamisest lähtuv aspekt. Omaaegsete kaitsemetsade põhifunktsioonid on teised ja neid ei saa tagada looduskaitseseadus. Sisuline vastus eeldakski, et on näidatud, kuidas kõigi looduskasutust suunavate õigusaktidega kokku meil kaitsemetsade funktsioon ära kaetakse.

4) M. Lamp: Seega saab öelda, et muretsemiseks pole põhjust. Metsade juurdekasv > ületab oluliselt raiemahtusid ning metsaseaduse muutmise eelnõu ei ole > toomas selles osas olulisi muutusi.

Kuna seda, mida raiutakse ning mis ja kus kasvab juurde on Rainer Kuuba, Lembit Maamets jt. juba palju käsitlenud, ajakirjanduseski alles äsja, siis eeldaks ametnikelt kümne aasta möödumisel juba kas seesuguse retoorika hülgamist või täpsemaid argumente. Kuidas kõlaks, kui sotsiaalministeerium ütleks, et inimmass näitab, et Eesti rahva juurdekasvu pärast pole mõtet muretseda? Lapsi on küll vähe, aga kümme kilo õllekõhtu igasse kodusse aastas juurde teeb selle ilusti tasa. Jääb ülegi.

Mind teeb Keskkonnaministeeriumis toimuv küll väga murelikuks.

Lugupidamisega,

Asko Lõhmus
TÜ looduskaitsebioloogia töögrupi juht


Hea Asko ja Sinu mõttekaaslased!

Olen kõrvaltvaatajana sunnitud siinseid kommentaare kommenteerima.

1. Meil on olnud ainult viimased 11 aastat riigikogus heaks kiidetud metsapoliitikat.Viisteis aastat tagasi arutati, kas taaskehtestada 1934. aasta metsaseadus või parandada N Liidu metsakoodeksit. Ühiselt otsustasime, et metsanduses seadusandlikku regulatsiooni piiratakse ( Eesti Metsapoliitika 1997 lk.3 ) Seadusandluses loobutakse raiutava puidukoguse piirangust erametsade puhul ning kehtestatakse vaid üldisemad piirangud puistute küpsusvanuse ja hooldusraiete tihedusastmete alampiiri osas ning noorte metsade hävitamise keeld.....raieeskirju lihtsustatakse ning need asendatakse edaspidi järk-järgult juhendmaterjalidega ja nõustamisega.( samas lk.6) Eelpool toodut hinnates tundub, et hoopis viimati kehtima pandud metsaseadusega on kaldutud valitud kursist kõrvale.

2. Põhiseadus annab õiguse oma vara vabalt kasutada, kuid kehtiv metsaseadus võimaldas seda piirata metsamajandamise kava kehtestajal. Püsimetsandusega saab ka kehtiva metsaseaduse vaimus tegeleda, kuid parimate puude väljaraiumist nn "valikraie" käigus ja seejärel metsa likvideerimist halva seisudi tõttu peaks igati püüdma vältida.

3. Kuidagi kahju on lugeda, et looduskaitseseadus ei suuda tagada kunagiste kaitsemetsade põhifunktsioone. Väärtustatud ökosüsteemide kaitseks ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tõstetekse rangelt kaitstavate metsade pindala vähemalt 4%-ni . Tulundusmetsades bioloogilise mitmekesissuse kaitsena mõeldi peamiselt vääriselupaikade (VEP) kaitset. ( Eesti Metsapoliitika lk.5 ) Täna oleme jõudnud rangelt kaitstud metsadega 10% ja enamani. Paraku ei ole meil eriti palju näiteid sellest, et looduskaitselisi kohustusi võtavad metsaomanikud vabatahtlikult, nii nagu seda teevad meie naabrid Soomes ja Rootsis. On aga skandaalsed maadevahetamised ja jutud algavast riigireservi arvatud metsamaade müügist oksjonitel, et hiljuti erastatud kaitset vajavaid metsi metsaomanikelt riigile tagasi osta.

4. Lapse ja õllekõhu vahele = märgi panemine on tõesti kohatu, aga seos metsa juurdekasvu ja planeeritavate raiemahtude vahel on väga selge. Metsade poolt hoitava bioloogilise mitmekesisuse kasvu aga näitab hiljutine uuring sellest, et rähnide arvukus on järsult kasvama hakanud.

Lugupidamisega

Ants Varblane

Eesti Erametsaliidu tegevjuht


Tere

On Wed, 9 Apr 2008, Ants Varblane wrote: 1. Meil on olnud ainult viimased 11 aastat riigikogus heaks kiidetud //

Seadusandluses loobutakse raiutava puidukoguse piirangust erametsade puhul ning kehtestatakse vaid üldisemad piirangud puistute küpsusvanuse ja hooldusraiete tihedusastmete alampiiri osas ning noorte metsade hävitamise keeld.....raieeskirju lihtsustatakse ning need asendatakse edaspidi

Üks oluline üldine täiendus peaks olema - metsaomanik peab tagama oma metsa jätkusuutlikkuse - samaväärsed raiemahud igal aastal (iga 10 aasta tagant vms). Kui suurel kinnistul on enam-vähem raieküps mets, siis ei tohi seda korraga maha raiuda, vaid peab raied kavandama pikemale ajale, nii et järgmise raieringi saaks teha ainult küpstetes metsades kogu raieringi pikkusel ajal (50-100 aasta jooksul).

3. Kuidagi kahju on lugeda, et looduskaitseseadus ei suuda tagada kunagiste kaitsemetsade põhifunktsioone. Väärtustatud ökosüsteemide kaitseks ja metsade bioloogilise mitmekesisuse //

Kaitsemetsade ülesanne pole minuteada mitte ainult biologiliste väärtuste kaitse. Asko rõhutas siin metsade teisi, sh sotsiaalseid väärtusi. Kuigi ka teistel eesmärkidel kaitstav mets omandab suurema bioloogilise väärtuse.

4. Lapse ja õllekõhu vahele = märgi panemine on tõesti kohatu, aga seos metsa juurdekasvu ja planeeritavate raiemahtude vahel on väga selge.

Seos okaspuude raiemahu ja halli lepa juurdekasvu vahel on selge?

Tõnu Ploompuu


Tänan, Tõnu!

Kuidas suurele kinnistule enamvähem ühtlane raieküps kuusik sai? Küllap kasvas seal 90 aastat tagasi hall lepik, mille juurdekasv sai otsa ja selle asemele kasvatas okaspuu raiemahu.

Lugupidamisega Ants


Tere Ants,

ma igaks juhuks küsiksin, et ega Sa ei oska kommenteerida Loodusajakirja Uudistajas http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja218.html (lõpuosas) olnud fotod metsaraiest Vormsil Hullos? Ega need kuidagi Su metsaga seotud polnud?

uudishimulikult, Toomas K.


Lugupeetud loodusekasutajad!

Kui tänapäeva eestlane kasutaks loodusväärtusi, maa, vee ja õhu ande nii nagu meie esivanemad seda teha taipasid, siis ei olekski vaja kellelgi muretseda. Paraku juhivad tänaste häälekamate loodusressursside kasutajate tegevusi dollarimärgid silmavalgetel, mitte järjepidev ja mõistlik, leebe kasutus selleks, et ise ära elada. Ei, kasumit on vaja teenida ja oma tagumiku alla ahnitseda.

Nende kasutajate tegevuse pärast, kes ka lastelastele miskit jätta tahavad ja looduse kahjustamist väldivad (nende kahe asja vahele saab tihti võrdusmärgi panna), sest nii käitusid nendega nende vanavanemad, nende tegevuse pärast pole vaja muretseda ega seadusi luua.

Seadusi on vaja arulagedatele kasumiahnetele looduse lõppkasutajatele. Enamasti on neilgi lapsed, aga nad ei raatsi neile midagi kasutamiseks jätta vaid tahavad pärandada raha. Head isu! Rahatoidule üle minnes peate ka arvestama, et seda tuleb ka juua ja hingata. Nad hakkavad valjult ja haleda häälega hädaldama, kui tavapärane kõhutäis kroone pisut kahanema kipub — tselluloosist on inimesel raske toitaineid kätte saada ja magudele on hakanud arenema mäletsejatele omased lisakambrid. See vali kisa on nii väljakannatamatu, et loodushoidlikud ja vana maakasutust austavate inimeste arusaadav ja selgitav jutt ei kosta enam välja: seaduseandjad tahavad, et arutu seakisa lõpeks ja teevad läbimõtlemata kiireid liigutusi, et sellest ometi pääseda ja saaks segamatult ja rahulikult riigi tagumiktingtunde edasi istuda.

ELF jt! Tuleb vist hakata veelgi valjemat lärmi tegema, et keegi natukenegi hetkekasu kõrvale jätaks ja tuleviku peale mõtleks. Jälle tulevad mõtted, et oma vaimse tervise huvides oleks vist targem lõplikult kuskile mõistliku ilmavaatega riiki ära kolida... No lihtsalt läheb käest ära kõik, mis Eesti maailmas ainulaadseks paigaks on teinud, lihtsalt läheb käest ära...

Val Rajasaar


Ando Eelmaa wrote:

[Peida osundatud tekst] Tere! Ei saa mitte vaiki olla! Tüüpiline foorumi sündroom, kus teisearvamuselisi ei taheta mõista ega kuulata. Siis saab minna isiklikult õelaks. Jätke sellised kommentaarid Delfi pärusmaaks!

Kust saab toitu usk enda ilmeksimatusse ja ainuõigusse? Ka keskkonnahoius!

Mind isiklikult solvavad viimased kommentaarid. Pole miskit muret teiste tegemisi kritiseerida oma küünealused puhtad. Ometi on Eestimaal veel kena hulk inimesi, kelle elujärg sõltub maast ja sellest, mida maa kasvatab! Ka metsast. Kellele ei meeldi puitmööbel, või paberist raamat? Ah õigus, neid müüakse ju poes! Ja piima müüakse poes! Jne. Jne.

Me tahaks tarbida kõiksugu hüvesid, kuid hüvede loomisega kaasnevaid jalajälgi me ei aktsepteeri. Silmakirjalik! Pea kõik eestlased on sündinud varbavahed sõnnikused, kuid enam ei taha rehagi tunda !

Jätke oma jalajäljed tegemata, siis usun!

PS

Toomas Kukk, milline on "ilus" raielank? Mis mõttes ilus, inimese esteetilise mõõdupuu järgi? Lihtsalt mõtlemiseks, pole vaja vastata!

Ando Eelmaa

erametsaliidu asjamees ja "ebailusate" raielankide omanik


Novott, sellised need erametsaliidu asjamehed on - sõnad on ju kenad, aga nende enda raielanki vaadates ei jää sõnade ilust suurt midagi järgi. Sama kahtlus tekib paraku nende kõikide teiste väidete suhtes. Laula, laula, pappi või kuidas see yrgeestlaslik kahtlemine kõlaski. Toomas


Tere!

Kehtiva Metsaseaduse § 19 selgitab, mis on kaitsemets - lisaks kaitsealade metsadele on kaitsemets ka mets, mis asub looalal, luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul või survelise põhjaveega alal; kaitseb asulat või rajatist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest; omab suurt tähtsust tuleohu vähendamisel või metsatulekahju leviku tõkestamisel; on eriti oluline marja- ja seenekorjamise koht või koht, mida kasutatakse intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel; asub mälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis; asub maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndis, kui mets on vajalik vee ja pinnase kaitsmiseks; mis on geenireservimets. Kes soovib detailsemat kirjeldust neist, saab lugeda määrust "Kaitsemetsade majandamise eeskiri ja metsa majandamisel saamata jäänud tulu ning täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamise kord" (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803658), selle § 3.

Eeldada, et Looduskaitseseadus tagab selliste metsade säilimise ja eritingimustel majandamise, on pehmelt öeldes ebapädev. Samuti nagu väide, et kaitsemets on vaid kaitsealadel asuv mets.

Nii Looduskaitseseaduse eesmärk (looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine) kui seaduse regulatsioonid on suunatud märksa kitsamale osale looduskeskkonnast. Võrreldes kaitse alla võtmise kriteeriume (kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.) kaitsemetsa olemusega, on selge, et kattuvus on vaid kohatine ning vaid selle ahta kattuvuse lahendab Looduskaitseseadus. Muus osas mitte. Seda kinnitab ka asjaolu, et selliseid, looduskaitseseaduse alusel mittekaitstavaid kaitsemetsi peaks meil olema ca 150 000 ha. Selle asjaolu selgitamine ei tohiks olla asjatundjatel ülejõukäiv. On üks "aga" - nimelt praeguse seaduse käsitluses tekib kaitsemets alles peale seda, kui keskkonnaminister on sellekohase käskkirja välja andnud. Kui palju metsi on kaitsemetsadeks määratud, mina ei tea ja lihtsalt leitav säärane informatsioon ei ole. Juhul kui keskkonnaminister ei ole tänaseks määranud olulisel määral vajalikke metsi kaitsemetsaks, võib mõni skeptik ennast vabalt leida mõttekäigult, kas pole just sellise regulatsiooni sisseviimine seadusse mõeldudki kaitsemetsa (mis ei ole kaitsealal) kui sellise kaotamiseks.

Lugupidamisega Lauri-Indrek Tummeleht


Metsa ja põllu asjades tuleb ikka kahe jalaga maa peal seista ja liiga ägedad sõnapildumised ning õrnanahksed solvumised teise koha peale jätta. Ega need ikka argumente asenda. Ja seepärast paluks Ando Eelmaalt mulle, aeglase taipamisega vanainimesele mõned asjad selgeks teha. Kirjutasite (10 apr. 7:42):

"Me tahaks tarbida kõiksugu hüvesid, kuid hüvede loomisega kaasnevaid jalajälgi me ei aktsepteeri. Silmakirjalik! Pea kõik eestlased on sündinud varbavahed sõnnikused, kuid enam ei taha rehagi tunda ! Jätke oma jalajäljed tegemata, siis usun!"

Kas sellest tuleb nii aru saada, et Tom Kuke poolt osutatud: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja218.html (lõpuosas) olnud fotodel on niisugused jalajäljed, mida Teie arvates tuleb tänaste hüvede saamiseks aktsepteerida? Paraku on selliseid "jalajälgi" Eestis praegu oikuipalju. Olen neid küllalt oma jalaga (mitte autoga!) metsas käies näinud.

Pigem jäägu metsatöösturitel mitu-mitusada (Eestist kasumina välja viidavat) hüvemiljonit saamata, kui et meie metsad selliseid jalajälgi liiga paksult täis saaksid.

Ilus on muidugi see, et Eestis üle 80 (ehk rohkemgi) aasta tagasi alanud metsapiimalt kooreriisumisele on mets jõudsalt vastu pidanud. Puu kasv käib ikka inimese ahnusest ja lollusest üle.

Erast Parmasto, seenevana


Minu lugupidamine, Erast Parmasto!

Ei tule nii aru saada! Polnud neid pilte vaadanudki!

Ja kõigile!

Nüüd vaatasin. Kes ütleks, et sellised pildid on "ilusad", kuigi pildiallkiri niimoodi väidab? Kuid kordan taas ilus inimliku mõõdupuu järgi. Kas tuulemurd või metsatulekahju on ilus? Selle üle me ei arutle, ilus või kole. (Mäletan, kuidas avaldati paar aastat tagasi suurte metsatulekahjude ajal arvamust, las põleb, loodusele teeb head! Aga see oli kellegi mets, mis põles! Kas arvaja oleks olnud sama meelt, kui ta oma mets oleks põlenud?) Nagu õnneks ka hooldusraie puhul, kus metsaelustik ju tegelikult pikaks ajaks pöördumatult kahjustub. Aga miskipärast hakkab kõigil metsast kangesti hale, kui keegi selle eest raha saab. Äkki hoopis kadedus? Nagu Toomaski tunnistas, bioloogilisest seisukohast pole häda midagi, siis milles probleem. Kui keegi kahju kannatab, siis metsaomanik, kel mets nahkas. Teda võib haletseda või parastada, kuidas kellegi südametunnistus sunnib.

Konteksti tundmata on kerge anda nähtule oma resoluutne hinnang, nii nagu kiputakse inimesigi esimesest pilgust paika panema. Sellised jalajäljed on tõesti oi kui kerged tekkima. Tänavu eriti. Piisab ühest korrast traktoriga metsa sõitmisest ja läbi vajudes ongi nad olemas. Vaevalt keegi hea meelega selliseid jälgi jätab. Aga mida siis teha? Jätta traktor metsa? Jätta puud metsa? Aga süüa tahad, lapsed käivad koolis, arved vajavad tasumist! Teadjamad õpetagu rumalaid, kuidas olla! Kaikaga äsamine pole kedagi targemaks ega võimekamaks teinud! Aga ilmselt on raske end looduse armust sõltuvasse elurütmi mõelda, kes sest juba kaugel elab.

Kui soojad talved ja vihmased suved jätkuvad, tuleb selliseid jälgi aina juurde. Aga metsakuivenduse mahu suurendamisest ei taheta kuuldagi! Mul on omal sellised jäljed metsas. See teeb kurvaks. Jälgede taga on juba oktoobrist hulk ülestöötatud metsa, mis tuleks südant kõvaks tehes jõuga välja vedada, aga siiani tegemata.

Minu arvates käib vahu kloppimine taaskord pseudoprobleemi ümber. Mis mure Eesti metsa tuleviku pärast? Eesti metsal pole uusajast alates ilmselt kunagi paremini läinud, kui praegu. Miski ei anna märku sellest, et hakkaks halvemini minema, vastupidi! Metsaomanikud saavad järjest keskkonnateadlikumaks, kaitsatavaid metsi on üha rohkem, väikemetsaomanikud loobuvad metsa majandamisest, pindala ja tagavara kasvavad. Eestis on hulk tõsisemaid keskkonnaprobleeme, mille pärast muretseda. Näiteks energeetika, või jäätmed, ehk siis eestlase liig suur jalajälg.

Jõudu tegudeks! Ando Eelmaa


Listis loodusaeg@lists.ut.ee 2006. aastal toimunud arutelu tollase uue metsaseaduse teemal.

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 14. juuni 2006

Metsaseadus on põhiseadusega kooskõlas

Täna, 14. juunil jõudis ajakirjandusse Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liikme Andres Tarandi avalik kiri Eesti Vabariigi presidendile Arnold Rüütlile palvega mitte välja kuulutada 7. juunil Riigikogus vastuvõetud metsaseadust. Kirjas väidetakse, et metsaseadus on vastuolus põhiseadusega ning leitakse, et seadus ei taga metsade säästlikku kasutamist.

"Tarand on oma avalduses metsaseaduse eesmärgi pea peale keeranud," ütles keskkonnaminister Villu Reiljan. "Uue metsaseaduse põhieesmärk ongi tagada metsade kaitse ja nende säästev majandamine. Seejuures tuleb metsade majandamist korraldada sedavõrd tõhusalt, et nende tootmisvõime säiliks, et kõigil metsaomanikel oleks huvi metsaga säästlikult ringi käia ning tulevastel põlvedel oleks samaväärne mets majandamiseks nagu meilgi. Tarandi väidete ekslikkust näitab seegi, et õiguskantsler on juba menetluse käigus kinnitanud, et metsaseadus on põhiseadusega kooskõlas."

Metsaseaduse koostamisel tegi Keskkonnaministeerium koostööd erinevate huvigruppidega. Oma seisukohad said esitada Eestimaa Looduse Fond, Eesti Erametsaliit, tööstuse esindajad, ministeeriumid jne.

Uus metsaseadus täpsustab metsa püsimetsana majandamist. Näiteks kui mets on saavutanud uuendusraie ea ja tegemist pole kuusikuga, siis võib seda turberaiena majandada kuni 40-aastase raieringiga. Teistel juhtudel võib rakendada seaduse seda võimalust, mis lubab raiuda aastas 3 tm/ha. Saja-aastase raieringi puhul annaks see kokku 300 tm/ha, mis on üks kõva lageraie tulemus.

Mis puutub valikraiesse, siis metsanduse asjatundjad hindavad seda kui raieliiki, mida ebaperemehelik omanik saab kõige lihtsamalt kasutada hetkekasu saamiseks, muutes eelkäijate metsakasvatustöö nulliks ning seades halba valgusesse kogu püsimetsanduse idee. Seega võib hästi korraldatud lageraie olla oluliselt keskkonnasõbralikum, kui maapinda ja allesjäävaid puid lõhkuv valikraie.

Lisainfo: Olav Etverk, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kt 626 2913

Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja 626 2811 514 8627


Tere!

Ma ei kuulu küll metsanduse asjatundjate hulka, kellele allpool viidatakse, aga keskkonnaministeeriumi põhjendus valikraie sobimatusest selle väära kasutamise võimaluse tõttu ei pea mu meelest vett. Halvasti korraldatud lageraie, mida Eestis võib näha tohututel pindaladel, solgib metsamaad ja metsade elustikku vähemalt sama palju ning ometi pole ametnikud seda kahtluse alla seadnud. Ministeerium räägib siin iseendale vastu. Kui säästva majandamise osad võiksid olla majanduslik, sotsiaalne ja loodushoiuhuvi, siis lageraie lähtub peamiselt ja ennekõike esimesest. Aga see jutt paistab käivat veel kümme aastat kurtidele kõrvadele - julgen öelda, et seni, kuni Eesti metsandushariduse põlvkonnad ükskord ära saavad vahetuda.

Asko Lõhmus


Tere!

Põlvkondade vahetumise oodatud ja igatsetud tulemused võidakse tänaste seadustega veel pikaks ajaks sordiini alla panna. Siis ei saa loota ka metsatöösturite ning metsaomanike põlvkondade vahetumise positiivsetele suundadele. Ulatuslikud lageraied muudavad ka loomade liikumisteid ja toitumis- ning poegimiskohtade asetust, mis võib ohustada metsandusse mittepuutuvate kõigi autoliiklejate heaolu; samuti kahjustab värske ja uus lage ala metsamassiivis naabruses paiknevate metsaalade omanike huve tormimurru näol. Lankide servaalad peaksid lageraide puhul igal juhul kuidagi sujuvalt suubuma raiumata metsaalasse, arvestama ka kohalike valdavate tuulte suundi jms. Viisakas oleks kindlasti see, kui oleks nõutav naabermetsade omanike teavitamine või isegi nõusolek ulatuslikumate raiete puhul, aga see on vist utoopia. Pole minagi asjatundja, seda vabam tunne on arvamusi paisata, lihtsalt üks kirjapandud mõttekäik. Päikest!

Val Rajasaar


Kas A. Tarandi avalik kiri on ka elektrooniliselt kättesaadav?

Et väitlust sisuliselt edasi viia, peaksime A. Tarandi kirja mõttega läbi lugema.

Hea oleks, kui keegi kommenteerib ka kirja kirjutamise ajendeid.

Leo Filippov

Vanema põlvkonna metsakasvataja


Tere!

Manusena on lisatud Andres Tarandi pöördumine vabariigi presidendile metsaseaduse asjus. Kirjutamise ajendid leiab kirja enda sisust.

Tervitades,

Ivar Tamm

Eestimaa Looduse Fondi pressiesindaja


Lp. Vabariigi President, hr. Arnold Rüütel.

Pöördun Teie poole murega Eesti metsade tuleviku pärast, milleks annab alust 7. juunil Riigikogus vastuvõetud metsaseadus. Leian, et metsaseadus praegusel kujul ei taga Eesti ühe tähtsaima loodusressurssi ja ökosüsteemi säästvat kasutamist ning ei vasta seega Eesti Vabariigi Põhiseadusele ja Säästva arengu seadusele. Tegemist on valdavalt majandushuvist lähtuva tekstiga, mille jõustumine seadusena nõrgendab kontrolli Eesti loodusvarade üle. Ka on metsa käsitlus antud seaduses piiratud loomuga ning lähtub metsast kui veel kasvava puidu laost. Nii kitsas lähenemine metsale kätkeb endas mitmeid ökoloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke riske.

Käesolev kiri on ajendatud muuhulgas ka Eestimaa Looduse Fondi nõukogu pöördumisest avalikkuse, keskkonnaministri ja Riigikogu poole 27. mail 2006, kus toodi esile uue metsaseaduse eelnõus tekkivad probleemid loodusvara jätkusuutliku ja säästliku kasutamise osas ning pakuti neile lahendusi. On äärmiselt kahetsusväärne, et esitatud ettepanekuid ei ole arvestanud Keskkonnaministeerium ja Riigikogu enamus ning puuduvad nimetatud riigivõimu esindajate poolsed põhjendused sellele.

Olete Eesti metsanduse 85. aastapäeva tähistaval metsaloolisel konverentsil 14. novembril 2003 Tartus nimetanud probleeme ja muresid, mis on senini aktuaalsed. Oma sõnavõtus tõite esile, et „metsa tulus majandamine ei tohi ohustada nii metsa kui meie enda tulevikku. Seda tõde teavad ja järgivad ka paljud erametsaomanikud Eestis, aga kaugeltki mitte kõik. Seetõttu ei olegi raied alati proportsioonis metsas leiduva puiduvaruga või ei lähtu liigilise mitmekesisuse hoidmisest.” Need on valukohad, millele ei too lahendust Riigikogus vastu võetud metsaseadus ja mis uue seaduse valguses pigem teravduvad.

Eesti mets on üks Eesti loodusvaradest ja loodusressurssidest - see on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seadus praegusel kujul ei taga metsade majandamist säästvalt ja jätkusuutlikult ning vastandub seega Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 5-le.

Säästva metsanduse üheks alustalaks on läbi aegade olnud mitmekülgne metsakasutus koos püsimetsandusega.

Säästva metsanduse üheks nurgakiviks kogu Euroopas on alati olnud valikraie kaudu teostatav püsimetsandus, mida peetakse sobilikuks just eraisikutele kuuluvates nn peremetsades. Uus metsaseadus elimineerib võimaluse tulundusmetsa püsimetsana majandada, mis on suur tagasilöök säästva metsanduse propageerijatele ja viljelejatele. Selline samm kinnistab peamise metsamajandusvõttena lageraie, mis on keskkonda kõige drastilisemalt muutev raieviis. See, et lähiminevikus on valikraie sildi all tehtud röövraieid, ei tee veel valikraie printsiipi halvaks, vaid raienõudeid tuleb ühesemalt sõnastada ja nõuda nende täitmist.

Uus metsaseadus peab käsitlema metsa paljusuunaliselt varieeruva tervikuna, mis toimib kinnistuüleselt ja on loomulik, et riik võtab endale kohustuse majandustegevust piirata, kui see kahjustab üldisi huve või looduskeskkonda, sest mets Eesti rahvusliku rikkuse ja loodusressursina on tervik ja funktsioneerib ühtse ökosüsteemina, mis ei tunne omandipiire.

Riigikogus heaks kiidetud metsaseadus loob olukorra, kus metsade raiete planeerimisel lähtutakse ainult puude vanusest või jämedusest, ignoreerides teisi metsade majandamisel olulisi karakteristikuid ja väärtuseid. Nii näiteks ei arvestata isegi puistute tervisliku olukorraga, puistu asendiga maastikul ja ümbritsevate puistute iseloomuga. Samuti on riik loobunud õigusest sekkuda omanike tegevusse, kui eri omanike raietegevuste koosmõju muutub ohuks keskkonnale või teiste omanike varale. Seejuures on sageli viidatud Eesti Varariigi Põhiseadusest tulenevale eraomandi ja selle kasutamise “pühadusele”, mida on aga tõlgendatud vääralt ja eelkõige lühiajalistest majandamishuvidest lähtuvalt.

Antud juhul on oma hinnangu eraomanike õiguste piiramise suhtes ja metsa majandamise planeerimise mainitud probleemidele andnud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler („Metsaseaduse eelnõu mõnede sätete põhiseadusele vastavuse küsimuses” nr 6-1/060709/00603424).

Õiguskantsleri kirjutab: „Põhiseaduse § 5 kohustab riiki kujundama looduskeskkonna säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim1. Metsad on ilmselgelt Eesti rahvuslik rikkus, mida riik peab kaitsma ja tagama nende säästva majandamise. Säästva arengu seaduse § 2 järgi on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Metsa kui loodusvara ja rahvusliku rikkuse säästliku kasutamise eesmärgil on seadusandjal õigus kehtestada eraomandi kasutamisele ja käsutamisele ulatuslikke piiranguid.”

Samuti nõustus Õiguskantsler oma kirjas ELFi seisukohaga, kirjutades järgmist: “Olen nõus ka Eestimaa Looduse Fondi toodud seisukohaga, et looduse mitmekesisusest ja metsade varieeruvusest tulenev vajadus arvestada metsamajandamise korraldamisel üksikute metsaosade paiknemisega maastikus ja asetusega teiste metsaosade suhtes, nende tervislikust seisundist ning ökoloogilisest väärtusest tulenevate erisustega muudab möödapääsmatuks delegeerida metsamajandamise kavandamine seaduse alusel koostatud metsamajandamiskavale”

Uue metsaseaduse peamised puudused ja vastuolud Eesti Vabariigi Põhiseadusega väljenduvad järgmistes konkreetsetes aspektides:

1) Metsade majandamise kavandamisel käsitletakse metsa kõigest puude kogumina, mida iseloomustab vaid vanus ning jämedus, ignoreerides sellega metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone (vt. lisa: parandusettepanek lisatud § 29 täiendamiseks lõikega 13)

2) Metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui loodusressurssi ja elusüsteemi terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske (vt. lisa: parandusettepanek lisatud § 29 lõige 9 osas).

3) Metsaseaduse eelnõu välistab püsimetsanduse võimalikkuse ja propageerib kõige keskkonnavaenulikuma raieviisi - lageraie kasutamist. (vt. lisa: parandusettepanek lisatud § 28 lõige 8 osas; ettepanek § 31 lisamiseks).

Tsiteerides Õiguskantslerit, on „Eesti loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säilimine on oluline eesmärk põhiseaduses ja selle seadusega tagamine Eesti Vabariigi üks prioriteetsetest ülesannetest.”

Käesolevaga kutsun Teid üles jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata, kuna see ei vasta Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatule. Ühtlasi kutsun üles Vabariigi Presidenti ärgitama riigi esindajaid tegema ja arvestama seadusloome protsessides enam kodanikeühendustega - olukord, kus põhjendusteta on lükatud tagasi Eesti suuremaid keskkonnaorganisatsioone koondava Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koja, sh Eestimaa Looduse Fondi ettepanekud, toob esile puudujääke senises seaduse koostamise protsessis ja ametkondade pädevuses.

Ühtlasi olen valmis selgitama antud seadusega seonduvaid asjaolusid ja vajadusel täiendama toodud põhjendusi seaduse välja kuulutamata jätmiseks.

Lugupidamisega,

Andres Tarand Euroopa Parlamendi liige Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige


Tere!

Lisaksin veel repliigi korras, et meedia vahendusel on keskkonnaminister Villu Reiljan väitnud, nagu oleks õiguskantsler juba menetluse käigus kinnitanud, et metsaseadus on põhiseadusega kooskõlas.

Esiteks oleks kohane märkida, et põhiseaduse XII peatükist ja täpsemalt õiguskantsleri seaduse §-st 1 ja §-st 15 tulenevalt kuulub õiguskantsleri pädevusse õigustloovate aktide järelkontroll. Seega on see väide juba iseenesest vaieldav.

Ja lisaks on õiguskantsler kaalunud vaid mõningate metsaseaduse paragrahvide vastavust põhiseadusele, konkreetsemalt metsaseaduse eelnõu (833 SE I) § 26 ja § 41 lg 1 , mis käsitlevad ennekõike tagatisraha probleemi ja metsamajandamiskavade kehtestamise õiguspärasust

Samas Andres Tarand on tõstatanud siiski täiesti teised uue metsaseadusega seotud probleemid, mille kohta õiguskantsler pole arvanud midagi.

Aga eks uue metsaseadusega olegi seotud tugevad emotsioonid, mille väljendamine vahel koguni fakte varjutama kipub.

Tervitades,

Ivar Tamm


Tere

On Wed, 14 Jun 2006, Agnes Jurgens wrote: Teistel juhtudel võib rakendada seaduse seda võimalust, mis lubab raiuda aastas 3 tm/ha.

Vanas variandis oli siin piirang 5 ha (=15tm). Kui võtta keskmiseks talu suuruseks 20-30 ha, siis suurema osa ääremaade maaomandite (need on valdavalt metsa kasvanud) majandamisel see võte kõne alla ei tule. Ehk 2/3 "normaaltalude" (põllunduse südaaladel, maaparandusobjektide alla jäänutel), lisaks popsikohtade omanikke see rahuldaks.

Mis puutub valikraiesse, siis metsanduse asjatundjad hindavad seda kui raieliiki, mida ebaperemehelik omanik saab kõige lihtsamalt kasutada hetkekasu saamiseks, muutes eelkäijate metsakasvatustöö nulliks ning seades halba valgusesse kogu püsimetsanduse idee. Seega võib hästi korraldatud lageraie olla oluliselt keskkonnasõbralikum, kui maapinda ja allesjäävaid puid lõhkuv valikraie.

Hr V. Reiljan tuleks kastreerida. Niimoodi saaks oluliselt vähendada kuritegevust Eestis - kastreeritud mehed tegelevad naiste vägistamisega suurusjärke harvem kui kastreerimata mehed... Mitukümmend aastat kavandatud õnnelikku elu hävitatakse ühe vastutustundetu kastreerimata mehe hetkekirele suunatud teoga.

Kahjuks on suure osa praegu arendatava seadusandluse pealoogika samasugune (s.t. mitte üksnes metsaseaduse!). Selleks, et vähendada kuritegevust, karistatakse "profülaktika mõttes" seadusekuulekaid inimesi. See kehtib otseselt tagatisrahade _kehtestamise korra_ kohta - seda kuritöö ennetamise-ärahoidmise vahendit peavad maksma ühtviisi seni seaduskuulekalt metsa raiunu-taastanu (jätaks praegu peamiste metsa koosseisu kujundajate - põtrade-kitsede osa üle arutamise kõrvale) kui ka süüüdimatu metsaraiuja. Kaudselt on sama asi metsamajanduskava. Väites, et niimoodi saab seaduslikumalt metsi majandada, tehakse selle TELLIMISE lisakohustus ka seni seadusjärgselt metsi majandanud inimestele. Teisalt - kui metsamajanduskava on natuke kehvalt koostatud (ilmselt eksimine nii 10% on normaalne ja lubatav sellise häguse kvaliteedi ja kvantiteediga asja nagu kasvav mets puhul), siis väikese tasu eest võib ju alati koostada sellise vea suurusega metsamajandsukava ja seda täita ka veel suunatult 10% veaga. Hea sõnaseadmise oskuse korral on seega võimalik ka majanduskava omades kuni viiendik rohkem raiuda (muidugi mitte 2 korda rohkem nagu vahel ka tehakse...). Sellise eksimuse jaoks on aga olemas indulgents kehtiva metsamajandsukava näol - raie on teostatud seaduse järgi, noh see väike viga..., ikka juhtub. Ka kava koostajale ei saa midagi ette heita - enamus kavasid on ju suurepärased, mõnedega võib ikka mõni veakene sisse tulla...

Vähendades siiski mõningal määral kuritegelikke "metsamajanduse võtteid", karistatakse selle eest olulisel määral korralikke metsade majandajaid - ja seda oluliselt suuremal määral saadavast kasust metsadele. Need karistused on lisakoormus headele metsa majandajatele - see võtab neilt ajaressursse, mida nad oleksid muidu hea majandamise teostamiseks kulutanud, see võtab neilt lisaressursse, mida nad oleksid saanud keskkonda säästvama (s.t. palgitehnoloogiliselt kallima) metsaraie korraldamiseks kulutada.

Muidugi võib vaidlustada, et keerukama rakendussüsteemiga seaduse puhul ületavad kulud tulud. Ainult et kellel? Praegu tekitatakse needsamad kohustuslikud kulud sadadele-tuhandetele metsaomanikele, riik neid tõepoolest ei kanna. Või teisalt - kas on üldse riigipoolne kokkuhoid võimalik - nagunii on vaja kontrollida, kas paberitel kehtiv on kooskõlas tegelikkusega. Küsimus on vaid selles, kas kontrollsüsteem rakenduks kohe  täies ulatuses või alles 2-3 aasta jooksul (s.t. kontrollima hakataks alles tagatisrahade tagasinõudmise korral, miite praegu uuendatavaid raiesmikke. Samuti on vaja käia kontrollimas metsamajanduskava täitmist, ei piisa ju paberil deklareeritu uskumisest. Sellega oleks samaväärne metsa seisundi kontroll ka ilma metsamajanduskavata (tuleks kõne alla vaid elatusmetsanduse tasemeni - s.t. kuni 100-200 ha metsamaa omanduseni - seda on võimalik hoida ühe inimese-omaniku poolt ka kontrolli all; kindlasti oleks vaja metsamajanduskava aga _raieõiguse_ müümise korral; raieteatiste nõue oleks kohustuslik nagunii üle 15 tm korral) - kas metsas teostatu vastab seaduses ette nähtud nõuetele. Kontroll (pisteline) on igal juhul vajalik, nii metsamajanduskava olemasolul kui ka selle puudumise korral.

Tulemusena on seaduse see osa kehtestatud tüüpilises eestlaslikus pugejalikus mõisavalitseja stiilis - analoogiliselt "kraanikausiseadusega" kaubanduses või "raipetehaseseadusega" loomakasvatuses. Kõigile kehtestatakse "võrdsed" tingimused - eeldatakse ühesugust kontrollimatust nii 100 alluvaga palgaettevõttes kui omaniku täisvastutusega väikeettevõttes. Tulemuseks on see, et väikeettevõtlusele lüüakse seaduslikult kirves selga, suurettevõtlus saab lahti vastikutest konkurentidest. Ja ikka, kõige paremaid tavasid, üldist heaolu ja õnne arvestades. Raipetehase seadusest (või hullulehma seadusest, kuidas seda oleks parem nimetada) koos kõigi kaasnevate analoogiliselt tarbijat "kaitsvate" EU saba alt õigustust otsivate seadustega on esimesed õnnelikud ohvrid olemas - nende kraesse võib kirjutada pooled tänavu kevadel kulutules hukkunud ja mahapõletatud talud. Hajutatud kahju (ja heaolu langust) ei ole võimalik kokku arvata, küll saavad aga vastikutest väikekonkurentidest vabanenud suurmõisnikud kirjutada taevasse näivat majanduskasvu ja seda heaolu tõusuks kiita.

Sellest vastutuse äravõtmisest, selle asendamisest indulgentsiga kasvab välja peamine Tarandi väljatoodud vastuolu põhiseadusega - säästva majanduse mittetagamine.

Säästev majandus ON VÕIMALIK VAID MAKSIMAALSE TEABE KASUTAMISE KORRAL. Seda saab omada isik, kes on maatükiga (s.o. metsaga) kõige tihedamalt seotud. Tema mõneti ebapiisavast senisest haridusest tingivad puudujäägid kompenseerib hea tahe ja keskkonna (talle kuuluva metsa) praktiline tundmine. Ükski metsamajanduskava raha eest koostaja ei ole võimeline niivõrd süüvima kõikidesse koha detailidesse kui metsaomanik. Muidugi, metsaomanik võib ju pidada majanduskava koostajale päevase loengu lisatingimustest ja täpsustustest, mida on vaja paberisse lisada selle paremaks kokkuviimiseks metsaomaniku teadmistest tuleneva säästva metsanduse vajadustega. Aga kes maksab kinni selle majanduskava kooostaja jutlusekuulamisele viidetud aja? Metsaomanik muidugi. Aga kellele kuradile on vaja seda paberit, mis sisaldab sedasama teavet, mida metsaomanik nagunii omab ja rakendab!

Kui asjasse süveneda, siis seesama majanduskava teeb suure osa metsaseaduse sätteid enamuse metsaomanike jaoks deklaratiivseks makulatuuriks - metsaomanikule jääb oluliseks vaid kaks punkti - majanduskava nõue ja tagatisraha nõue. Seega eemaldab praegune redaktsioon metsaomanikku ka metsaseadusest, mitte ainult metsa majandamise korraldamisest. Metsaomanik saab olema osa vahendusahelast puiduturu ja maa vahel. Säästvast metsandusest, mis eeldab igakülgset vastutust ja teabe haldamist, ei saa olla metsaomaniku puhul enam juttu. Säästva metsanduse raskuspunkt kandub metsaomanikult metsamajanduskava koostajale.

Omaette kaunis on aga eelnevale vastupidine "eraomaniku igatine kaitse" teises seaduse osas - seal, kus ÜLEraiet on igati vaja soodustada - majandamiskavade koostamisel ei pea arvestama naaberkinnistute olukorraga.

Potensiaalne säästva majandamise seaduse parim täitja lükatakse mõnede kauniste puusanõksudega ilusasti kraavi ja tõstetakse tema asemele selle läbiviijaks isik, kes parima tahtmise korral ei suuda omada nii palju teavet selle seaduse teostamiseks. Just selles komplekses tulemuses peitub seaduse vastuolu säästva majanduse põhimõtetega. Ehk suure kombainiga palgilõikajad on saanud hiilgava võidu looduskaitse sildi all.

Metsaseaduse muud "töötlemisootel palgi"-kesksust ma ei kommenteeri, selleks on paremaid teadjaid.

Loodetavasti ei ole midagi nii olulist seaduses muutunud, et mu väited ekslikuks oleksid muutunud - vastuvõetud varianti pole ma näinud. Kui ma aga eksin, ootan rõõmuga vastuväiteid ja parandusi.

Tõnu Ploompuu


Täiendatud 2. jaanuar 2007

Uuest aastast rakendub palju vaidlusi tekitanud metsaseadus 10:27, 29. detsember 2006

TALLINN, 29. detsember, BNS - Uuest aastast hakkab kehtima suvel riigikogus vastu võetud metsaseadus, mille vastu on olnud nii metsatöösturid, looduskaitsjad kui ka metsaomanikud.

Kui muidu jõustub seadus järgmise aasta algusest, siis uue metsaseaduse olulisim muudatus, mis näeb ette metsaomanikele metsauuendamise tagatisraha kohustuse sisseviimise, rakendub aasta hiljem.

Tegemist on Eesti taasiseseisvumisaja kolmanda metsaseadusega, mille põhieesmärk on sätestada metsa korraldamise ja majandamise ning metsanduse suunamise ja riigimetsa majandamise põhimõtted, mis on vajalikud metsa kui ökosüsteemi kaitseks.

Seaduse kohaselt hakkab riik tagatisraha nõudma metsaomanikelt, kes kavatsevad teha lageraiet üle kahe hektari suurusel langil ning kohustuslikule uuendamisele kuuluvas metsatüübis.

Metsa uuendamine näeb ette kas uute puude istutamist või puuseemnete külvamist ning selleks maapinna ettevalmistamist ja metsakultuuri hilisemat hooldamist.

Nende tööde tegemiseks ette nähtud tagatisraha ei tohi seaduse kohaselt olla väiksem kui 3000 ega suurem kui 20.000 krooni ühe hektari koha.

Seaduse vastu olijate väitel on metsaseadus vastuolus põhiseadusega, Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooniga, strateegiaga "Säästev Eesti 21" ja rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegelike ja metsanduslike põhimõtetega.

Samuti kahjustab see nende hinnangul peremetsaomanike huve ega võimalda Eestis säästva metsanduse ning metsandusliku ühistegevuse arengut.

Eesti Metsatööstuse Liidu hinnangul on uuest aastast jõustuv uus metsaseadus peatanud umbes 70 protsendi erametsade majandustegevuse.

Erametsade majandamist takistab liidu hinnangul mitu tegurit, nende hulgas praktiliselt seiskunud metsamajanduskavade koostamine.

Eestimaa Looduse Fondi väitel aga võtab metsaseadus raiete planeerimisel aluseks vaid puude vanuse ja jämeduse, jättes kõrvale muud väärtused nagu ökoloogilised ja metsakaitselised näitajad.

Näiteks kui kuusik on 80-aastane, peab metsakorraldaja selle automaatselt raiesse sisse kirjutama. See aga tähendab, et omanik võib metsa lagedaks raiuda, kirjeldas fond tekkivat olukorda.

Uues metsaseaduses on kadunud vanas seaduses olnud nõue, mis ei luba ühe lageraie kõrvale teise tegemist enne nelja aastat. Kolmas põhimõtteline muudatus, mida uue metsaseadusega rakendub, on, et kaob säästva metsanduse põhialuseks peetav valikraie ja püsimetsandus.

Looduse fondi kinnitusel tähendab see seda, et sisuliselt võib tulundusmetsas ainult lageraiet teha: omanikelt võetakse võimalus metsa loodussõbralikult majandada, kuna valikraiet ei tohi enam praktiseerida.

Tulundusmetsad moodustavad meie metsadest ligikaudu 80 protsenti, neist vaid poolteist protsenti on väga kõrge loodusväärtusega metsad.

Ligi pool Eesti maakasutusest on seotud metsade majandamisega, Eestis on üle 60.000 erametsaomaniku ning metsandussektor annab tööd otseselt ja kaudselt kümnele protsendile tööjõulisest elanikkonnast.

Tallinna toimetus, tel +372 6108 875, majandus@bns.ee

Baltic News Service


Date sent: Sat, 30 Dec 2006 09:58:44 +0200

Kuulasime ka seda teemat Olav Etvergi ja Ants Varblase esituses oma aastalõpukonverentsil. Kuigi kriitika on iga osapoole mättalt vaadatuna õige, on asi sellisest katastroofist ikka väga kaugel, mille ootusest võime BNSi vahendusel lugeda. Kuna metsa-huvigruppe on palju ja kõige hullem, et paljuski väga vastandlike huvidega, pole võimalik mitte kunagi luua metsaseadust, mis milleski kellelgi väga vastumeelne pole. Mida erinevamad on huvid, seda kehvem on võimalik kompromiss nende vahel. C"est la vie! Metsa heaolu oleneb edaspidises praktikas kõige rohkem sellest, kuivõrd tahavad osapooled üksteisega rääkida, üksteist mõista ja ükstese huvidega arvestada. Senise elu põhjal ei tohiks siin musta masendusse küll langeda.

Kena aastavahetust!

Juhan


Date sent: Sun, 31 Dec 2006 15:26:43 +0200 (EET)

Tere

> Seaduse kohaselt hakkab riik tagatisraha nõudma metsaomanikelt, kes kavatsevad teha lageraiet üle kahe hektari suurusel langil ning kohustuslikule uuendamisele kuuluvas metsatüübis.

Lahendus on lihtne - langid tehakse alla 2 hektarilised (kiirvaade maaamet.ee annab riigimetsa langi suuruseks enamasti 2-4 ha). Arvestades aga lageraie kõrvale uue langi tegemise ajalise keelu kadu, tähendab see seda, et üks suur ala võetakse lagedaks mitme eri langina üheaegselt. Paar paberit rohkem täita (see ei mõjuta isegi puidi hinda), ei muud midagi. Jäänuks sisse lageraielangi paiknemise piirang, oleks sellest sättest abi olnud vähemalt maastiku säästmises, et ei kujuneks külade vahele väga suuri kännustikke.

Nii et seadusesäte, mis toimib ainult paberimajandusse, mitte reaalsesse ellu. Filigraanne mull.

> Eesti Metsatööstuse Liidu hinnangul on uuest aastast jõustuv uus metsaseadus peatanud umbes 70 protsendi erametsade majandustegevuse.

Tjah, palju neid erametsi siis seni metsatööstuse "majandada" on? Kui omanike arvu järgi vaadata, siis metsaomanikest pole isegi 30% oma "lanke" müünud. Pindalaliselt?

Teistpidi - tegemist on olulisel määral ka krokodillipisaratega. Tänu metsaomaniku tasa ja targu tegutsemise keelamisele metsamajanduskavade abil tuleb müüki ilmselt oluliselt rohkem metsamaad, mis saab siis kiiresti kokku osta ja lagedaks raiuda. Enamus metsanduslikke kuritegusid on teostatud omanikevahetuste ajal ja kaudu....

Seesama metsamajanduskavade kohustuslikkus just intensiivistab metsade kasutamist. Iga _omandi_ täiendav maksustamine intensiivistab selle kasutamist, piirates samal ajal omandivormiga tegelevate isikute ringi. Metsamajanduskava on riiklikult tagatud maks majanduskava koostajale.

> Looduse fondi kinnitusel tähendab see seda, et sisuliselt võib

Püsimetsanduse põranda alla surumine, selle ümbernurga tegemise võimaldamise kõrval (ümbernuirga teostatav tegu ON reeglina kallim kui otsene tegu, jägelikult on püsimetsandus kuulutatud priiskavaks luksuskaubaks, mida tuleb täiendavate koormistega /kuigi kaudsetega.../ piirata).

Teine asi siin on aga indulgentsimajanduse sisseseadmine kohustuslike kinnitatud metsamajanduskavade näol. Metsaomanik ei pea olema tark ega oma metsa tundma, ta võib osta patukahetsuskirja (metsamajanduskava) ja metsa majandamisest muud midagi mitte teada. Kui ta teab rohkem ja tahab teha targemini, peab ta selle eest täiendavalt maksma /kaudselt!/, seletades kava koostajale detaile, oma teadmisis "nõuetekohaselt" vormistades, raisates nii enda kui kava koostaja tööaega. Järelikult omaniku tark oma metsas käitumine on luksus, millist liiderdamist peab riik seadustega piirama. Loll metsaomanik on kellelegi väga kasulik, et teda promoda.

Muidugi, loll on ka selline tegelane, kelle kätte ei või mitte usaldada ei raha ega vara (kuna ta võib sellega korvamatut kahju teha) - järelikult metsaomanike lolliks kuulutades saab nende vara kergesti kantida "õigete" omanike valdusesse... Selle asemel, et nõuda metsaomanikult seaduse kõigi punktide täitmist, taandati metsaomanike kohustused ühe seaduskuulekust näitava paberi ostmisele /noh, mõnesid metsaseaduse punkte ehk see paber ei hõlma ja neid tuleb iikka täita, veel.../ Huvitav, kuidas laheneb seadusandlik indulgentsimajandus. Keskaja kiriklik indulgentsimajandus viis pildirüüsteni jms...

> Tulundusmetsad moodustavad meie metsadest ligikaudu 80 protsenti, neist vaid poolteist protsenti on väga kõrge loodusväärtusega metsad.

Loodusväärtus pole ainult väärtus liikide elupaigana nagu selle numbri taga on. Loodusväärtus on ka väärtus maastikuelemendina, mida selles seaduses ei tunnistata (ka on seda väga raske numbrilisel kujul teha).

Tõnu Ploompuu


KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 2. jaanuar 2007

Jõustub uus metsaseadus

Uuest aastast jõustuv metsaseadus tagab metsa säilimise, metsas elavaid liike ja nende elupaiku säästva metsamajandamise ning võimaluse igal metsaomanikul oma metsa ökonoomselt kasutada.

"Üks suuremaid muudatusi hõlmab erametsaomanikele mõeldud toetusi," ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler Olav Etverk. "Näiteks üks võimalikest toetustes on mõeldud vääriselupaikade säilitamiseks, millega riik erametsandusele kaasa aitab." Endiselt peab omanik vääriselupaikade kaitseks lepingu sõlmima, millele lisandub nüüd aga kinnisasja koormamine isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. Selliselt tagab riik vääriselupaiga säilimise ka metsaomanike vahetusel.

Uue seaduse järgselt peab metsamajandamiskava saamiseks initsiatiivi näitama erametsaomanik. "Kui kinnisasjal asuva metsa pindala ületab 2 ha ja erametsaomanik soovib oma metsa majandada, tuleb tal pöörduda vastavat tegevusluba omava metsakorraldusettevõtte poole, kes koostab koostöös omanikuga metsamajandamiskava," selgitas Etverk. Ta lisas, et kui metsamajandamiskava koostaja toob metsaomanikule kava, peab selle alusel saama koheselt ka metsateatist esitada, sest vastavalt uuele metsaseadusele peab vajalike kooskõlastuste ja ka metsamajandamiskava kehtestamise eest hoolitsema kava koostaja.

Metsamajandamiskava koostamise kuludest kompenseerib riik SA Erametsakeskuse kaudu omanikule kuni 70% vastavalt omaniku poolt tehtavale taotlusele.

Uues seaduses on lühenenud nii metsa uuendamise kui ka uuenemise tähtajad. Metsaomanik peab kahe aasta jooksul lageraiest (või metsa hukkumisest) arvates rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis viis aasta pärast raiet (või metsa hukkumist) tagaksid uuenenud metsa. Enne olid need nõuded vastavalt kolm ja seitse aastat.

Oluline muudatus on metsa uuendamise tagatisraha tasumine, mis jõustub erinevalt ülejäänud seadusest alates 1. juulist 2007. Tagatisraha tuleb tasuda metsaomanikel, kelle suhtes on kohaldatud väärteo- või kriminaalkaristust puude või põõsaste ebaseadusliku raie või metsa uuendamise nõuete rikkumise eest ning see karistus ei ole kustutatud. Samuti on tagatisraha kohustuslik metsaomanikele, kes kavandavad lageraiet sinilille kuusikus, jänesekapsa kuusikus või jänesekapsa-mustika kuusikus ja ka kavandatava lageraie pindala on suurem kui 2 ha.

"Neil juhtudel tuleb tasuda metsauuendamise tagatisraha enne raietöödega alustamist. Kui metsaomanik on teinud kulutusi metsa uuendamisel, tasub tehtud kulutused riik omaniku poolt tasutud tagatisraha arvelt ehk siis topeltraha pole vaja," lisas Etverk.

Peamised sihtrühmad, keda seadus mõjutab, on metsaomanikud (ca 60 000) ja metsa majandajad, samuti neile teenust pakkuvad ettevõtjad (metsakorraldajad, nõustajad, puidu varumise ja veoga tegelevad ettevõtted ning puidutööstus).

1. jaanuarist 2007 kehtima hakkav seadus on Eesti taasiseseisvumisaja kolmas metsaseadus, mille valmimine kestis ligi neli aastat. Kuna tegemist on väga laia valdkonnaga, mis kätkeb lisaks keskkondlikele ka sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke aspekte, siis oli eelnõu koostamisse kaasatud enamus metsanduslikke huvigruppe alates metsatööstusest ja lõpetades keskkonnakaitsjate esindajatega.

Lisainfo: Olav Etverk, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler 626 2913 olav.etverk@envir.ee

Manuela Pihlap, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja 626 2908 5625 0398 manuela.pihlap@envir.ee

1

2008-04-04

MärksõnaMajandus

MärksõnaMets

MärksõnaÕigus

MärksõnaRaha