MärksõnaEesti ajalugu

Kohane! (saatesõna)

Prindi

(KK)

1

Kohane! - teemanumbrisse oleme kogunud lugusid kolmest laiemast teemast. Esimene neist põhineb bioloogilise adaptatsiooni ideel. Siit edasi tundub kasulik tsiteerida Kalevi Kulli samas ilmuvat artiklit (Adaptatsioon: funktsioon, tähendus või järglaste arv?) :“Adaptatsiooni mõistega näib olevat läinud natuke samamoodi nagu informatsiooni mõistegagi. Püüdes teavet ehk informatsiooni täpsustada, muuta teda täppisteaduslikuks ja mõõdetavaks, jõuti matemaatilise informatsiooniteooriani ja biti kui infoühiku defineerimiseni. Ent peagi sai selgeks, et selle olulise saavutusega koos läks midagi olulist ka kaduma - nimelt informatsiooni tähendus. Adaptatsiooni mõiste täpsustamisel ja mõõdetavaks muutmisel jõuti kohasuse mõisteni, mis võimaldab tõesti kvantitatiivselt adaptatsiooniprotsessi kirjeldada. Ent koos sellega läks ka midagi kaduma. Adapteeritus kui kvalitatiivne mõiste, mis väljendab organismi kooskõla ümbrusega, on täiesti teine mõiste kui kohasus, mis mõõdab paljunemisedukust. See erinevus väljendub teravalt näiteks J.v.Uexkülli väite kaudu, mis ütleb, et kõik organismiliigid on ühtviisi hästi adapteeritud.

Kui bittides mõõdetava ja tähendusliku informatsiooni vahekord on analoogne kohasuse ja adapteerituse vahekorraga, siis võiks olla otstarbekas kasutada neid õppetunde, mis info mõiste analüüsil saadud, ka adaptatsiooni paremaks mõistmiseks. Seega, püstitame hüpoteesi, et samamoodi nagu infol on kvantitatiivne ja semiootiline külg, on see ka adaptatsioonil.

Adaptatsiooni mõistet, mis bioloogias on väga laialt levinud, kasutatakse enamasti ilma teda rangelt defineerimata. Ometi ei tähenda see, et mõiste oleks teadusliku tähtsuseta. Ilmselgelt eksisteerib bioloogilises kultuuris kujunenud traditsioon selle mõiste kasutusvälja kohta, koos professionaalse usuga selle sisukusse. Veelgi enam, on tähelepanuväärne, et adaptatsiooni mõistet peavad oluliseks väga erinevail teoreetilistel seisukohtadel olevad bioloogid. Adaptiivse muutuse all peetakse ikka silmas muutust mingis mõttes paranemisele.”

Mis mõttes paranemisele ja milliseid vahendeid kasutades, sellest võib lugeda veel bioloogia pürgimisest ideaalmaailma suunas, mimikri tekkemehhanismist ja selle kasutamisest “kavaldamisel”, kuidas on organismide adaptatsioon seotud vananemisega, ning leida endale sobivat kohta ja kohavaimu.

Teise osa moodustavad humanitaaride tekstid, mis kuuluvuselt Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse korraldatud interdistsiplinaarse paariskonverentsi "Kohandumise märgid" ettekannete põhjal valminud artiklid. Konverentsid toimusid siht-finantseeritava uurimisteema "Eesti kirjandusloo semiootiline aspekt" (1998-2002) raames - esimene 20. aprillil 2001 Tallinnas ja jätkukonverents Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli egiidi all 3.-4. aprillil 2002 Tartus, hõlmates kirjandus- ja kunstiteadlaste kõrval ka ajaloolasi ja teatriuurijaid. Konverentsi ja kogumiku "Kohandumise märgid" ideestik on kokku võetav kolme teesi:

1) kogu vaimukultuur on oma olemuselt kohandumine oludega - eneseavaldumise tingimuste ja eelduste, ühiskonna ja kunstitarbijate ootustega ning loomingulistes paradigmades ja kaanonites sisalduvate väljakutsetega;

2) Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt sattus kunstiintelligents totalitaarse riigi kultuurivaenuliku poliitika meelevalda ja ideoloogia diktaadi alla, mis mõjutas oluliselt kultuuridiskursust;

3) kultuuridiskursuse muutusi ei saa määratleda üheselt poliitilisel koostöö-keeldumise-allumatuse-ükskõiksuse skaalal, mistõttu ka kohandumise mõiste pole samastatav kollaboratsionismiga; nii loovisikute käitumine kui ka looming tervikuna on keerulise märgilise iseloomuga; kohandumise strateegia ja taktika kujutab endast Pierre Bourdieu terminit kasutades habitust; kultuuriväljal paiknemise võimalused Nõukogude Eestis sõltusid ühelt poolt dialoogioskusest võimudiskursusega, teiselt poolt keelekasutusest; mõlemad kujutavad endast semiootilist protsessi.

Kirikiri Kohane!-teemanumbris tuleb juttu eestlaste “läänelikest” saunapidudest, mille käigus saame teada ka meid ümbritseva nõukoguliku arhitektuuri saamisloost, irooniast, kirjanduse kohanemisest kauboikapitalismiga, seda ka päris konkreetse kirjamehe näitel ja on ka postmodernistlik vaade nõukogude plagiaadilembusele.

Üleminekuna ühelt kohanemise aspektilt teisele võib mainida üht praegust trendi - adaptsioone lastekirjanduses, kirjanduse adapteerumist kinoks, mõistuse adapteerumist jutuks. Sõbraliku seletuse sellele arusaamatusele pani kirja järjekordne tehisintelligent - Dada Engine.

Kolmas kui mõnes mõttes laialivalguvaim ja ka vaieldavaim allosa leidis endale mõttelise sideaine mestizaje - mõistes. Mestiits tähendab eesti keeles meile lihtsalt segaverelist, kelles enamasti segunenud ameerika põlisrahva esindaja ja valge veri. Kuid hispaania keeles on selle sõna tähendusväli laiem, tähendades sünteesi, mis säilitab siiski arusaamise oma juurtest.

See võiks olla tee sellele, et kokkusattuvad kultuurid mitte ei hõõrdu või parimal juhul ei ela lihtsalt vastastikkuses ignoreerimises (isegi kui seda kutsutakse sallivuseks), vaid suudavad üksteist hoopis rikastada.

Taani pildikriis on sundimas meidki. otsustama ja mõtlema enda asukoha üle. See aga võib osutuda veelgi tähtsamaks Euroopa tuleviku jaoks, lähimate aastakümnete jooksul moodustavad moslemid vähemalt veerandi-kolmandiku eurooplastest, mis saab edasi? Moodustub ühiskond, mida praegu ei suudeta isegi ette kujutada. Kas suudetakse leida ühisosa või on tulemuseks lõputu vaen? Kohanemistarkust.

1

2006-02-07

MärksõnaEluteadus

MärksõnaKohane!

MärksõnaSallivus