Arutelu selle artikli le

Teemad

Nuhkimiseelnõu kurb saatus

Prindi

.

1

Vahepeal on laekunud oluline informatsioon:

Täna (23.01) pandi see eelnõu õiguskomisjonis määramata ajaks seisma. See ei tähenda veel, et ta kindlasti menetlusest välja kukub - aga eelnõu kiire läbisurumine (nagu esialgu ette nähtud) igatahes ei õnnestunud.

Ehkki reformierakondlik "Postimees" täna veel selle teema maha vaikib, võib asjast juba lugeda:

EPL 23.01.2006 "Õiguskomisjon hääletas netikommentaare ohjeldava eelnõu maha"

TALLINN, 23. jaanuar (EPLO) - Riigikogu õiguskomisjon hääletas esmaspäeval riigikogu kolmapäevase istungi päevakorrast välja netikommentaare ohjeldava eelnõu, seda vaatamata justiitsminister Rein Langi parandustele, mis kitsendavad omavoli võimalusi seaduse rakendamisel, teatas Delfi.

Samuti ei nõustunud komisjon Langi järgmise ettepanekuga tuua eelnõu riigikokku kahe nädala pärast, kuna hääled jagunesid 4:4.

Justiitsministrile tehti komisjoni istungil ettepanek lähemalt tutvustada fraktsioonidele eelnõu sisu ning eesmärke.

Ka põhiseaduskomisjon arvas läinud nädalal, et seaduseelnõu sisaldab põhiseaduslikke probleeme.

Minutist: Kuuldavasti kolme vastu- ja viie poolthäälega otsustas Riigikogu õiguskomisjon "Delfi-eelnõu" nime all halbu vibratsioone tekitanud seadusemuudatuste paketi, mille sisu inimestele siiski eriti tutvustada ei taheta. Justiitsminister Lang ja õiguskantsler Jõks olevat jõudnud eelnõu suhtes teatud kokkuleppele: üksikpäringu-nimelise jälitustoimingu sooritamine piiratakse üksikute kuritegudega, mis loetletakse seaduses (seni lubas eelnõu IP-aadresside päringuid, kõnedeeristusi jms andmete kogumist sideliikluse kohta mistahes kriminaalasjade menetlemisel). Delfi-eelnõu on õiguskomisjonis uuesti arutusel esmaspäeval 23. jaanuaril, mil komisjon peab otsustama, kas toetada eelnõu esimese lugemise lõpetamist või mitte.

Täiskogu ees on eelnõu 25. jaanuaril.

Põhiseaduskomisjon teatas neljapäeval, 19.01., et eelnõu algataja plaanide realiseerumine tooks kaasa reaalse ohu põhiseaduse §45 sätestatud väljendusvabaduse õigusele. Põhiseaduskomisjon ei pidanud seetõttu õigeks eelnõu seadustamist toetada.

http://www.etv24.ee/index.php?0556232

» Riigikogu pressiteated 17.01.2006

Solvavaid netikommentaare piirav eelnõu jõuab täiskogu ette Õiguskomisjon otsustas täna viie poolt ja kolme vastuhäälega saata solvavaid ja vaenu õhutavaid internetikommentaare piirav eelnõu täiskogu ette kolmapäeval 25. jaanuaril. Otsuse eelnõu esimese lugemise lõpetamise kohta langetab komisjon esmaspäeval 23. jaanuaril, kui eelnõusse on sisse viidud tänasel istungil kokku lepitud parandused.

Komisjoni istungil osalesid ka õiguskantsler Allar Jõks ja justiitsminister Rein Lang, kes jõudsid kokkuleppele eelnõu enamikes positsioonides. Õiguskantsler jäi eriarvamusele vaid selles osas, et eelnõu karmistab karistusseadustiku §151-ga ette nähtud sanktsioone vaenu õhutamise eest. Küll on õiguskantsleri sõnul õigustatud see, et kõnealune küsimus jääb seadusandja otsustada.

Õiguskantsler pidas vajalikuks täpsustada neid kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, mille alusel võib esitada üksikpäringuid sideettevõtjale või infoühiskonna teenuse osutajale. See eeldab, et üksikpäringute õigus antakse vaid konkreetsete paragrahvide ulatuses, mis välistaks põhjendamatud päringud kõikidel muudel juhtudel. Sellist lähenemist pidas õigustatuks ka justiitsminister. Vastavad muudatused viiakse eelnõusse sisse enne täiskogusse esimesele lugemisele saatmist.

Komisjon ei jõudnud ühisele seisukohale selles, et vaenu õhutamist puudutav tegu, mida praegu võib menetleda ja karistada ka väärteona, muutub uue eelnõuga kriminaalkuriteoks.

Eelnõu kohaselt hakkaks niisuguseid kuritegusid uurima üksnes Kapo. Samas kaob politseil õigus uurida samalaadseid tegusid väärteo korras, mis Langi hinnangul välistab politsei omavoli sarnaste tegude menetlemisel ning tagab erapooletuse juurdluse prokuröri järelvalve all ning õigusemõistmise kohtus.

Langi arvates on politsei võimaliku omavoli piiramine niisuguste küsimuste uurimisel just see tegur, mis suurendab sõnavabadust ja välistab suvaõiguse.

Üksikisiku au ja väärikuse solvamise menetlemine jääb eelnõu loogika kohaselt tsiviilkohtu pädevusse ja tugineb isiku enda poolt esitatud avaldusele. Vastavalt uuele 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikule on kostja kindlakstegemine võimalik eeltõendamismenetluses. Eelnõu näeb ette, et ka kohtul oleks edaspidi võimalik kohustada sideettevõtjat või infoühiskonna teenuse osutajat esitama kohtule tema valduses olevat olulist tõendusmaterjali.

Valitsus esitas elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE) Riigikogu menetlusse 14. detsembril 2005.

Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352

ylo.mattheus ät riigikogu,.ee"

1

2006-01-21