MärksõnaKirjandus

Luulejõu manifest

Prindi

Valdur Mikita

1

Üks ☼ käib ringi mööda ☼. See on luule ☼. Ta käib ringi mööda. See ring, kus ta praegu käib, ☼ väga suur ring. Ta hirmutab inimesi tõdemusega, et pole mingit mõtet ☼, kui see ring ei lähe läbi Aafrika savannidest või Ladina-Ameerika pampadest. Võrumaa vanaema ei vaja meie ☼, ta vajab ainult armastust! Olen aastaid pikisilmi oodanud eestlaste hirmuäratavaid kirjanduslikke manifeste. Kuna ma enam oodata ei jaksa, hakkan neid nüüdsest ise ☼. Esimese manifesti eesmärgiks ongi viia eesti ☼ maailmaluule absoluutsesse avangardi.

Luuletus vs idee

See, mis tuleks luuletavast peast välja kiskuda, ei ole mitte luuletus, vaid luuletuse idee. Miljonid luuletajad üle maailma kirjutavad päeva jooksul miljoneid luuletusi. Asi ei ole mitte selles, et need luuletused oleksid halvad, vaid selles, et need on võrdlemisi head. Need on ühtlaselt head ja neid on kohutav hulk. Luuletajad ei ole üldse rumalad inimesed. See ongi sinu, väikese luuletaja probleem! See närib sind päeval ja öösel, sunnib tarvitama alkoholi ja tagasi lükkama kõik mõttetuna näivad karjäärivõimalused.

Seega, luuletamise asemel tuleks hakata luuletamisest mõtlema. See, kes seda mõistab, seda ärgu enam kunagi süüdistatagu põlvkondade erinevuses!

Mis on luuletuse idee? Ma ei tea, aga ma usun, et seda võiks otsida piirimailt. Spunk normaalsete hulka ei tule. Niisiis - mille piirimailt? Luule ja füüsika, luule ja matemaatika, luule ja geneetika, luule ja masinaehitaja, luule ja koreograafia, luule ja mesinduse, luule ja täppisteaduse, luule ja meditsiini, luule ja mis tahes muu asja piirimailt tuleks seda otsida. Avant-garde on maakera silmini halli täis pritsinud, selge see. Kuid suurte lolluste kõrval on vahetevahel ja täiesti kogemata sekka juhtunud ka geniaalseid lollusi. Nii on ka maailma luulega: praegu on see ajajärk, kus ei õitse mitte luule lingvistiline (see on minu arvates minevik), vaid semiootiline poolkera. Kurb oleks seda maha mökitada, sest eesti keel ja meel on rikas semiootiliste võimaluste poolest. Kümne aasta pärast aga puhuvad tuuled juba võibolla hoopis teisest kandist. Igal juhul, kui kellelgi õnnestuks avastada uus “luulekeel” ja see üldisesse luuleringesse möllida, oleks selle memeetiline väärtus mõnevõrra suurem ühest heast, võrdlemisi-võrdlemisi heast luuletusest. Zoo-, floro- (füto-), müko-, ufo- (para-), bio-, füsio-, geno-, tsüto-, med-, sport-, kemo-, geo-, kosmo-, tehno-, porno-, hüdro-, foto-, kinemato-, semio- jm poeesia kasutamata võimalused ootavad meid, estorante!

Luulejõud

Kui üks inimene luuletab, on see suur jõud. Kui sada inimest luuletavad, on see suur organiseerimatu jõud. Kogu luuletajate populatsiooni luuletamisvõimet kokku nimetan ma luulejõuks. 99,999% luuletustest on kirjutatud organiseerimatu luuletajate jõugu poolt. Poeet on vaba inimene ja ta ei allu organisatoorsetele impulssidele. Nõnda mõelda on suur eksitus. See on luulejõu raiskamine, sest sellises olukorras ei saa tõeline luulejõud avalduda. Muidugi ei tohi luuletajalt kõige vastu mäslevat luulevabadust ära võtta. Kuid tegelikult luuletaja ootab, et aeg-ajalt saaks temast masin. Tuleb ehitada luulemasin. Selline, kus iga detaili asemel oleks luuletav pea. Paar korda aastas tuleks selline masin lõginal käima tõmmata. Sellise organiseeritud luulejõu abil saaks juba üht-teist ära teha. Lärmi saaks teha, head lärmi, mida oleks hea kuulata ja mis kostaks kaugele. Masin avaldab alati inimestele muljet, me ei tohi seda vana tsivilisatsiooni tõde unustada. Sellise luuletava masina abil saaksime luua näiteks kõige-kõigemaid guinnessi-luuletusi, kuid otse loomulikult on see liiga primitiivne idee, millest kohe loobume. Me kasutaksime sellist luulemasinat hoopis nutikamatel eesmärkidel. Selle abil viiakse ellu suurejoonelisi, mastaapseid ja utoopilisi luuleprojekte. Luule ühiskondlik funktsioon taastub hoopis uuel kujul. Riigipeadki ei saa enam sellisest masinast mööda vaadata. Tähtsad mehed tulevad seda kaema Ameerikast ja Austraaliast, üks tuleb Hongkongist. New York Times avaldab artikli: Eesti - impambud ehitasid luulemasina! Nii ongi vähem kui paarikümne aasta pärast saanud Eesti luulemasinast maailma-luule absoluutne avangard.

Mida oligi tarvis tõestada.

1

2005-12-22