MärksõnaKirjandus

Force majeure

Prindi

Valdur Mikita

1

Umbes kahe tuhande üheksanda aasta kevadel hakkab üks vastaline kirjutama raamatut, mille pealkirjaks saab Surmaraamat. See on ligikaudu kaheksasaja eesti tuntud kultuuriinimese ja avaliku elu tegelase surmaennustus. Iga inimese juures on paari reaga kirjas tema lühike elulugu, tõenäoline surmapäev ja lahkumise põhjus. Raamat ennustab mõnele lühikest ja mõnele pikka elu, mõni sureb vägivaldset, teine loomulikku surma. Nii nagu eluski.

On selge, et pärast niisuguse raamatu ilmumist ei saa inimene enam olla kunagi endine. Eestlane on kirjarahvas ja inimesed on sõnausksed, sõna jõud võib teinekord olla erakordselt võimas. See on hind, mida inimene peab maksma selle eest, et ta on julgenud astuda sõna kohutavasse maailma. Et ta peab ennast inimeseks, kes kõneleb ja kõneleb ja tohib sõnade kaudu muuta asju maailmas.

Kui raamat on ilmunud, hakkab peale iga inimese isiklik võitlus oma surmaga. Ei möödu päevagi, mil inimene poleks sunnitud selle peale mõtlema. Ta peab ennast tegema teistsuguseks. Mõnel see õnnestub, mõnel mitte. Mida rohkem on kokkulangevusi raamatu ja tegeliku elu vahel, seda raskem on neil, kes alles matkavad sünge ennustuse poole. Mõned võtavad ennast kokku ja teevad ennenägematuid asju. Teiste osaks on vaikselt alistuda oma saatusele.

Niisugune on selle põlvkonna lugu, kes on juba vääramatu jõuga teel vastalise raamatu poole, mida keegi lugeda ei taha.

1

2006-05-27

MärksõnaMythos

MärksõnaMärk

MärksõnaSurm