MärksõnaEluteadus

Alternatiivsetest energia-allikatest

Prindi

.

1

Võrgus on toimunud ka mõningaid vaidlusi alternatiivsete kütuste teemadel, siin mõned neist.

Listist http://horisont.rio.ee/

From: T6nu Ploompuu
Date: Thu 09 Dec 2004 - 20:47:41 EET

Tere

On mul tekkinud mingi mõistmislünk või hakkab ajupesu mõjuma...
Mina ei saa nimelt aru, kuidas päästab vesinikküttele (kütuseelemendile...) üleminek maailma naftajärgsest energiakollapsist.
Vesiniku kasutamine võib ju olla suurepärane, keskkonda mittesaastav (kasutamispunktis), aga kust seda hangitakse?
Päikesepatareid? Aga nende tootmise energeetiline kulu?
Biomass? No aga see on ju olnud ajast-aega, kust seda järsku juurde saab (või põletamise kasutegur on oluliselt suurem kui lõkkel sussutades?)
Tuuma/termotuuma energeetika? No aga nende soojussaaste ja radioaktiivsed jäätmed ja ohutu ehitamise kulud...

Tõnu P.


From: Andres Soolo

Siin on vähemalt kaks[2] külge.
Ühest küljest on tõepoolest olemas ports inimesi, kes valmistuvad lehmade väljasuremise vastu sellega, et sõlmivad aegsasti piimapoodide kui konkureeriva pakkujaga lepingu. (Ja — täiesti kogemata — loovad terve uue postlëhmeetiliste piimafutuuride turu.)

Teisest küljest on, kuni energiat õhust võtta ei õnnestu, tarvis siis, kui praegune vedel primaarne energiaallikas asendub millegi vähem transportaabliga — näiteks tuumaenergiaga — selleks, et liiklusinfrastruktuuri käigus hoida, leiutada mehhanism tolle Uue Energia mõistlikult odavaks käideldavaks muutmiseks ning autodeni toimetamiseks.
Niikaua, kuni vabrikus toodetud energia kätkemine vesiniku (või metanooli) vormi on sellesama energia baasil bensiini tootmisest piisavalt palju odavam, et üles kaaluda energiatiheduse vähenemine ja uue infrastruktuuri rajamise kulud, on ’vesinikumajanduse’ ülesehitamine majanduslikult otstarbekas.

Kolmandast küljest, õlisaadused, mille voo nafta lõppemine katkestab, paistavad "inimesele tänavalt" kõige otsesemalt just autokütuse vahendusel silma.
Muu naftakeemia, plastmassist kunstväetisteni välja, rääkimata statsionaarsetest[1] energiakulutamiskompleksidest nagu katlamajad või alumiiniumitehased, on tänavalt vaadates juba piisavalt obskuurne, et sellest rääkimine sensatsiooni üles kütmise mõttes majanduslikult otstarbekas ei oleks.

[1] Energia statsionaarsetesse tarbimiskohtadesse liigutamiseks kõlbavad nii enne kui pärast nafta lõppemist üsna kenasti elektritraadid.
[2] Matemaatikuid on mäletatavasti kolme sorti. Ühed oskavad kolmeni lugeda, teised ei oska.

Andres Soolo Received on Fri Jan 14 00:47:17 2005


From: Urmas Sander

Mulle tundub, et päästmisejutu ajajad pole sõnast "vesinik" kaugemale mõelda viitsinud. Ja,transpordi saab ju sel viisil tõesti liikvel hoida, tuuma-,tuule-, hüdro ja "vanade heade" kivisöeelektrijaamade jõul.

Tuumakütust mõneks ajaks veel on; tuulega on nagu on, mõnes energiasüsteemis on ta kasuks, mõnes jällegi väga kaheldava väärtusega, aga vähemalt otsa ta ei lõpe; täiendavaid hüdroenergia ressursse arenenud maailmas eriti enam võtta pole, samas olemasolev peaks püsima praegusel tasemel - sademete hulk vist pigem suureneb kui väheneb; sütt peaks ka veel mõneks ajaks jaguma.
Niiet minu arusaamist mööda seisneb see nn pääsemine sisuliselt ikkagi vaid tuuma- ja söejaamade jõul, läbi mingi vahe-energiakandja, liikuval transpordil.

Ei kujuta ette, millal päikesepatareide tehnoloogiat sinnamaale arendatakse, et sellest suurenergeetikas rääkida tasuks. Ise-enesest oleks muidugi tore kõrbetäis liiva päikesepaneeliks sulatada ja see "päike" sealt kõrbest mujale, tööstusesse, laevadesse-lennukitesse-autodesse ja toasoojaks tuua.
Aga selle ettevõtmise energiamahukus ja maksumus... lisaks sõltuvus ilmast ja kellaajast, tootmise ja tarbimise geograafilisest vahemaast... Biomassiga ei anna ka nagu muud peale hakata kui lasta süsnikul taas hapnikuga ühineda - lihtsalt põletada. Maagaasist ehk metaanist otse vesiniku väljakonksutamine ei ole samuti teps lihtne (või on koguni võimatu, CH4-s on H kordades aktiivsem kui C ja vesniku asendamine millegi muuga ei saa vist lihtne olema - ja meid huvitab ju kogu kupatuse energeetiline bilanss).
Ma ei saa sellest tuumajaama soojussaaste jutust hästi aru. Kõik soojuselektrijaamad vajavad ju jahutusvett. Gradiire ei ole otstarbekas nii palju ehitada ja ka töödeldud vee kaod aurumisest oleksid üüratud.
Seega tuleb tuumajaamad suurte veekogude, ja veel parem samas ka suurte linnade äärde (toasoe hea odav) ehitada. Võrtsijärv on jah väike, aga Narva jõgi suudaks Eesti vajadusi katva tuumajaama kenasti maha jahutada, nii et ka kalad ja taimestik ellu jääksid. Ja üldse, elektrist rääkides mulle tundub, et tuumaenergeetika on meie ainuke pääsetee, pluss näpuotsaga hüdro- tuule ja päikeseenergiat juurde.

Urmas, unistab termotuumajaamadest


From: T6nu Ploompuu

Tere

Kuna tuumajaama võimsus on paratamatult väga suur, siis ära kasutada annab vaid suhteliselt väiksema osa jääksoojusest. Ehk teisisõnu - kui fossiilsel töötava elektrijaama väiksena ehitamine on lihtne - koostootmisjaam!), suure tuumajaama ja selle laiemate turvaalade tõttu pole piisavalt lähedal piisavalt soojusetarbijaid. Tõsi, ka Narvas pole piisavalt.

> suudaks Eesti vajadusi katva tuumajaama kenasti maha jahutada, nii et ka kalad ja taimestik ellu jääksid.

Aga lõhid, forellid, lutsud seda üle ei ela, tuleks Kongost uued kalaliigid ja taimed sisse tuua kes end hästi tunneksid.

Teistpidi - suurenev keskkonda vabanev soojushulk (osa ka elektri tarbimise järgse entroopiana) hakkab mõjutama kliimat tihedama asustusega alade kohal. Praegu on hästi teada punktkliima (linnad) soojenemine (nt. Tallinnas on talvel keskmiselt paar kraadi soojem kui lähiümbruses, suurte külmadega on vahe vast 5 kraadi), keskkonda paisatava soojushulga suurenedes hakkab mõjutama see juba tervet piirkonda, tsükloneid.
Jämedalt pakkudes: (Lääne-)Euroopa kohale tekiks suur püsiv tsükloniala - lääne (loode!) servas suureneks põhjatuulte osakaal, muutus kliima jahedamaks (kui suudab ka P-Atlandi hoovuse ära suruda, on jahenemine suur lisaks Põhja-Euroopas), ida (kagu!) osas aga lõunatuulte (Sahaara!) osa ja keskel tõuseks temperatuur ja sademete hulk. Neid kliimamuutuste hirmuennustusi on ju lõputult, enamasti ikka üldise kliima soojenemise tasemel (s.t. kasvuhoonegaasid), ilma soojaks kütmise mudelitest pole kuulnud (vast kasvuhoonegaaside jutu poolt varjutatud on selleteemalised käsitlused).

Siiski - võimalik, et see "Euroopa kütmisest tingitud tsüklon" juba on ammu tuntav kliima baasil - Eesti ja lähialade kliima on kõige enam soojenenud viimase poole sajandi jooksul (Tartu geograafide uuring). Sellele on ka teisi seletusi - Eesti tundlikkus väikestele muutustele (jääkatte +/-olemasolu kui võimendustegur, asumine suhteliselt põhjas, kus kliima muutumine on suurem võrreldes lõunapoolsete aladega).

Tõnu P.


From: Ago Vilo

Öigesti tehtud! Insenerina olen ikka-jälle imestanud seda jahumist k6ikv6imalike muude energiaallikate, eriti taastuvate ümber (ka s6nalöömingutes roheliste ning siiruviirulistega).
Lokaalselt v6ivad nad m6ne probleemi lahendada, eriti kui hinnale ei vaadata (näit. tuuleenergia kasutuselev6tus), aga globaalselt jääb p6hiliseks väljapääsuks ilmselt ikkagi tuumaenergia (kui just selle jahtimisel Maad supernoovaks ei muudeta, siis on asi l6plikult lahendatud).
Muidugi, hüdroenergiat on veel tohutult kasutamata, aga kahjuks seal, kus vajadus vähemalt esialgu veel tühine ning sageli ka käikulaskmiskulud kolossaalsed. Kui leitakse mingi sobivaim/efektiivne meetod tema transportimiseks, siis siin t6esti energiavarusid veel on (ka t6usu-m66naenergiat arvestades!), muidu ...

Ago Vilo

P.S. Kunagi tegi üks slovakk mulle etteheite, et miks me veeenergiat nii vähe kasutame?!
Olevat kusagil mingit ülevaatetabelit näinud. Naerukoht muidugi - pärast vabandas, et ta lihtsalt ei kujutanud ette.


Veel asjalikke vaidlusi alternatiivse energia teemadel:

Reovee biogaasist ehk solk puu alla ehk Kohalike kütuste vääristamine. :

Väikesed elektrijaamad

Tuuleenergia

Kas Eesti vajab tuumajaama?

1

2005-06-14

MärksõnaEnergiasõjad

MärksõnaTehnoloogia