Ilusa linna kolmikud

Prindi

(KK)

1

Inimestele on alati meeldinud jälgida pingutamist. Verd, higi ja pisaraid. Tsirkust teiste sõnadega. Sellel on olnud aga alati mingisugune kargelt halvustav toon juures, kuigi tegelikult poleks põhjust. Ajalooliselt perspektiivist vaadatuna täidavad need teiste eest kannatavad inimesed ju vägagi olulist rolli - kõigil ei ole endal võimalik (pole aega, tahtmist) kannatada, aga neile meeldib, kui see nende eest ära tehakse. Kui Rooma impeeriumis keelati ära gladiaatorite mängud, siis saavutasid peaaegu samasuguse populaarsuse ning lugupidamise kristlikud tippsportlased: askeedid ja mungad. Kui enne pingutasid musklis mehed areenidel lõvidega võideldes või omasugustega jõudu katsudes, siis nüüd kannatasid mehed-naised kõrbes, mägedes, koobastes deemonitega võideldes, maadeldes palju koletumate vastastega. Ja nende võistlustel polnud ainult lõbustav vaid ka lunastav eesmärk. Nende pingutused pakkusid lohutust ja usulist tuge nendele, kes ei pingutanud. Ise suutmata uskuda on siiski hea teada, et keegi usub, nautida kannatuste talumise vaprust, noogutada selle peale, kui inimene on tahtekindel. Tekkis võibolla endalgi mõte, et usul võib sisu olla. See pole niisama, vaid selle eest ollakse valmis kannatama, pingutama selle pärast.

Aga siis läksid ajad edasi. Vaimu pärast pingutamine polnud enam populaarne. Tänapäeval on asjalood jällegi tagasi Rooma impeeriumi meelsuse juurde kaldunud - munki on väheks jäänud, nad ei naudi enam sellist menu, neist pole peaaegu mitte midagi kuulda. Kuid see-eest on jällegi sportlased-gladiaatorid esile kerkinud. Mehed-naised, keda peaaegu sünnist saati treenitakse olema paadi päramootor (nagu nimetas seda Kurt Vonnegut) või siis kondiaurumootor (nagu on peategelane filmis Belleville tripletid). Les Triplettes de Belleville on kurb film sellest, kuidas väike prantsuse mutike läheb oma tippratturist poega päästma. Poeg on viidud Ameerikasse orjaks, kus ta peab rikkaid oma spordiga lõbustama. Õudne film sisult, lastele mittesoovitav, arvan.

(JPEG)

Miks nendega niiviisi tehakse!?

Nad on meie uued mungad, mungatoidu peal (range dieet, eksole), askeetlike harjutuste peal, kasinuse sümbolid.

Toitumine spordis on ilmselt sama vana kui sport ise. Juba antiikajal sõid atleedid lihasjõu tõstmise eesmärgil tiigri liha ja jõid härja verd, kiirust pidi suurendama antiloobi ja hüppevõimet metskitse liha. Vastupidavuse parandamiseks sõid rooma leegionärid süsivesikuterikast teraviljasegu, mida tänapäeval tõenäoliselt müsliks nimetatakse. Iga uus on äraunustatud vana...
Teadmisi sportlase toitumisest

Ja me võime nende käest nõuda, sest nad on seatud sponsorite poolt meie eest pingutama... Erkki Nool saab medali ning noored hakkavad rohkem sporti tegema, ei suitseta ning ei laaberda enam tänavatel. Nende keha on nende tabernaakel. Kõigist ei saa kindlasti tippsportlasi aga nad võibolla köhivad 50-aastasena vähem, kui ronivad trepist üles viiendale korrusele. Asi seegi. Aga siin tekib küsimus: Miks olid inimesed nii lollid, et peaaegu 1500 aastat pingutati mingite veidrate vaimsete asjade pärast, otsiti mingit nähtamatut jumalat ning filosofeeriti? Kas sel ajal oli see parem sport? Miks inimestele meeldis seda vaadata?

1

2004-04-14