MärksõnaKirjandus

Sõnavabadus 2004. aasta seisuga, olulist

Prindi

Kirikiri

1

Lähtudes teadmisest, et Eesti yhiskond elab läbi sygavat vaimset ning eetilist kriisi taotles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Jaan Kiivit riigiprokuratuurilt kriminaalasja alustamist kirjanik Ervin Õunapuu vastu ja Tartus on kohtu ees Lauris Kaplinski, keda prokuratuur süüdistab internetis sotsiaalse vaenu õhutamises. (Vaata "Postimehe" nuppu)

Eriti veidraks muudab kogu loo, et samas "Postimehes" on terve lehekülje jagu juttu alaealistest mõrvaritest, kes on ilmekaks näiteks sellest, et Eesti riik on sotsiaalselt ja eetiliselt läbikukkunud. Vaevalt, et Lauris Kaplinski või Ervin Õunapuu seda põhjustanud on. Süüdi on ikkagi võimumehed, teejuhid ja tunglakandjad, mitte marginaalsed vaimuinimesed.

1996. aastal oli kuum Sven Kivisildniku case, kui ta avaldas oma kodulehel 1990. a. kirjutatud teose "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist".

(JPEG) 6. juunil 1996 algatas Tartu prokurör A. Lõhmuse ja H. Runneli avalduse põhjal Kivisildniku vastu kriminaalasja. Kriminaalasi algatati EV Kriminaalkoodeksi § 129 lg. 2 alusel, mis näeb ette vastutuse laimu levitamise eest paljudele isikutele kättesaadavas vormis. Politsei konfiskeeris Kivisildniku arvuti, ajakirjanduses avaldati peaaegu 200 selleteemalist artiklit, arutluse all oli, kas väljend t...hiinlane on ikka solvav. Ja kogu janditamise krooniks kriminaalasi lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu kuu aja pärast 1996. aasta juulis.

Selliste "kriminaalasjade" algatamise puhul jääb üle nentida vaid üht: on inimesi, kellele pole põhjust jalaga anda, sest nad teevad seda ise iga päev.

P.S. Huvitav, kuidas suhestub nendesse kohtuasjadesse Euroopa Inimõiguste Kohtu Art 10 (väljendusvabadus).

1

2004-11-01